Tõelised põhjused, miks sa kogu aeg süüa tahad foto : Canva Kas sinul on ka olnud elus selliseid perioode, et sa võiksid end lõhki süüa ...
Tõelised põhjused, miks sa kogu aeg süüa tahad
.png)
foto : Canva
Kas sinul on ka olnud elus selliseid perioode, et sa võiksid end lõhki süüa – sööd ükskõik mida, mis aga ette satub, peaasi et saaks midagi süüa? Nagu ei saaks kõht iialgi täis. Ilmselt on paljud seda ühel või teisel ajal oma elus tundnud. Kas see on tõesti nälg, mis paneb sind sööma, või on tegemist lihtsalt isuga millegi järele? Toitumisspetsialistide sõnul aitab söömine reguleerida emotsioone. Ilmselt see ongi põhjus, miks me mõnikord võime lõputult süüa.
Kas tuleb sulle tuttav ette selline hetk, kui sa oled kodus, istud diivanile maha, siis tuleb sul midagi meelde ja juba seadki sammud kööki ning võtad pooliku küpsisepaki, sest justkui oleks kõht tühi ja tahaks midagi süüa? Selliseid hetki tuleb üsna tihti ette. Selleks aga, et seda enam ei juhtuks, tuleks enne kööki minekut endalt küsida, kas sul on tõesti kõht tühi või tahad sa lihtsalt midagi näksida. Kui sul on kõht tühi, hakkab kõht korisema ning sellega kaasnevad nõrkus ja väsimus. Näljatunne on signaal, mis paneb sind sööma, ja see tekib tavaliselt siis, kui viimasest söögikorrast on juba tükk aega möödas.
Söögiisu on seotud stressi ja ärevusega
Söögiisu ei reguleeri sinu kõht, vaid pea. Söömine aitab reguleerida meie tundeid ja emotsioone. Selleks, et toime tulla igapäevase stressi, ärevuse ja masendusega, tekib sul isu toidu järele. Sellisel juhul ihkad sa tavaliselt midagi soolast, rasvast või magusat. Õunte ja porgandite söömisest ei pruugi siin abi olla – sa sööd seda, mis parandab enesetunnet.
Magus ja rasvane toit on aga täis niinimetatud „halbu“ ehk kiireid süsivesikuid, mis ei taga kehale vajalikke toitaineid ega täida kõhtu. Aga see polegi eesmärk – eesmärk on tunda end paremini. Seega saab probleem alguse peast.
Spordi tegemine aitab emotsioone reguleerida sama hästi
Selline kompulsiivne isu, mis ei ole seotud näljaga, võib tekkida igas vanuses, kuid kõige sagedamini esineb seda teismelistel. See on sageli seotud magamisega: mida vähem inimene magab, seda suuremat väsimust ta tunneb, seda tundlikum on ta emotsioonide suhtes ning seda rohkem otsib ta söömise kaudu võimalust oma tuju reguleerida. Mõned inimesed hakkavad emotsioonide reguleerimiseks tarbima alkoholi või suitsetama, teised jälle sööma rohkem.
Ja alati ei olegi tegemist negatiivsete emotsioonidega. Mõnikord tekib vastupandamatu isu ka siis, kui oled väga rõõmus, heas tujus või lihtsalt koos oma lähedastega. Selle eest ei saa sulle keegi midagi ette heita.
Mida siis teha? Tuleks leida tegevus, mis aitab sul tähelepanu mujale viia. Miks mitte minna trenni, kui tekib vastupandamatu isu millegi hea järele? Või tee väike jalutuskäik ja hinga värsket õhku. Spordi tegemine aitab tuju reguleerida ja võib emotsionaalse söömise korral söömist edukalt asendada. Hästi toimivad ka muusika kuulamine või mis tahes muu tegevus, mis aitab sul negatiivsetest mõtetest lahti saada.
Rasvase või magusa toidu söömisel läheb kõht kiiremini tühjaks
Juhtub ka seda, et inimesel ongi kogu aeg kõht tühi ja tal on raske sellest tundest vabaneda. Selle põhjuseks võib olla vale toitumine. Kiired süsivesikud ei täida kõhtu ega varusta organismi vajalike toitainetega ning seetõttu tekib näljatunne ka siis, kui oled just söönud.
Teaduslikud uuringud on selles osas ühel meelel: kaloririkas toit põhjustab kehas põletikku aju piirkonnas, mis vastutab kehakaalu reguleerimise eest. Selle tulemusel sööb inimene rohkem, sest ta tarbib pidevalt valesid toiduaineid.
Seega oleks hea süüa rohkem toitu, mis sisaldab kiudaineid, valke ja aeglaseid süsivesikuid, mis tekitavad pikemaks ajaks täiskõhutunde ning annavad energiat. Sellisteks toiduaineteks on köögi- ja puuviljad, täisteraviljad, kaunviljad, pähklid ja seemned. Ideaalne oleks süüa rohkem riisi, kinoad, läätsesid ja kaunvilju, mis sisaldavad aeglast suhkrut ning taimset valku.
Ka liiga kiire söömine võib põhjustada näljatunde püsimist, sest inimene ei oota ära, kuni aju annab märku, et kõht on täis. Üldiselt kulub selleks umbes 25 minutit.
Ka kaalulanguse korral saadab aju välja söögiisu signaali
Kui oled hiljuti kaalu kaotanud, võib ka see mõjutada sinu söögiisu. Hormoonid veres annavad ajule märku, et rasvavarud on vähenenud, ning käivitub ellujäämisinstinkt: aju suurendab söögiisu.
Just seetõttu tulevadki paljudel kaotatud kilod pärast dieedi lõppu kiiresti tagasi. Mitmed teadlased on jõudnud arusaamisele, et ülekaalulisus on pigem krooniline haigus. Seetõttu võib mõnel juhul aidata ravimite kasutamine koos elustiili muutmisega, eriti neil, kellel on probleeme suure ülekaaluga.
Ja lõpetuseks – kui tunned, et sul on kogu aeg kõht tühi, võid selles osaliselt süüdistada ka oma vanemaid, sest tegemist võib olla geneetilise eripäraga. Teaduslikud tööd on näidanud, et aju reageerib toidule sarnaselt näiteks kaksikute puhul, kellel on sageli ka samad toitumisharjumused. Samuti võivad söögiisu mõjutada hormonaalsed muutused, teismeiga, rasedus ja premenstruaalne sündroom.
Kuidas ka ei oleks – kui tunned, et sa ei kontrolli enam oma isu ja sul on raske end ohjeldada, tasub pidada nõu toitumisspetsialistiga.
Kommentaare ei ole