Miks näeme end peeglist vaadates sageli ilusamana kui fotodel? ...
Miks näeme end peeglist vaadates sageli ilusamana kui fotodel?
.png)
|
| foto : Canva |
Peeglike, peeglike seina peal – kes on kõige kaunim ilma peal?
Tõenäoliselt on igaüks meist kogenud olukorda, kus peeglist vastu vaatab täiesti kena inimene, kuid fotolt paistab justkui keegi teine. Pildil hakkavad silma vead, mida peegli ees ei märganudki. Millest selline erinevus tekib?
Peeglisse vaadates tundub kõik korras olevat – midagi pole viga. Ent niipea, kui keegi meist pildi teeb, leiame fotolt ühe pisiasja teise järel, mis ei meeldi. Sellel on aga üsna loogiline põhjus.
Peeglike, peeglike seina peal…
Oled just postitanud uue foto Instagrami, kuid ausalt öeldes ei ole sa tulemusega rahul. Ometi tundsid end vahetult enne pildistamist peegli ees hästi ja leidsid, et näed suurepärane välja. Siin tuleb mängu üks psühholoogiline nähtus.
Inimesed kipuvad alateadlikult eelistama ja positiivsemalt hindama neid kujutisi, millega nad on harjunud. Me näeme end peeglist iga päev – hommikul, õhtul, möödaminnes. See pilt on meile tuttav ja seetõttu ka meeldivam.
Peegel ja foto ei näita sama asja
Erinevus peegli ja foto vahel on tegelikult üsna lihtne. Peeglist vaadates näeme oma peegelpilti – just sellist, millega oleme aastaid harjunud. Foto seevastu näitab meid nii, nagu teised meid näevad, ilma peegelpööramiseta. See võib tekitada võõra ja ebatuttava mulje.
Lisaks sellele ei ole foto elav. Peegli ees liigume, muudame ilmeid ja asendit ning aju saab pidevalt uusi visuaalseid stiimuleid. Foto on aga üksainus hetk, mis ei anna meie ajule võimalust harjumuspäraseks kohanemiseks.
Erinevus on silmaga nähtav
Peegli ees seistes näeme pilti, millega oleme harjunud – näiteks iga päev hambaid pestes. See tundub loomulik ja „õige“. Pildistamise hetkel püüame sageli teadlikult paremad välja näha: hoiame poosi, pingutame naeratust või kehaasendit. See muudab tulemuse sageli ebaloomulikuks.
Lisaks mõjutavad fotot mitmed välised tegurid: valgus, kaamera nurk, hetkeline liikumine, kehahoiak ja isegi ümbritsev keskkond. Kaamera ei ole eksimatu – see moonutab värve, proportsioone ja sügavust. Peegel seevastu annab reaalajas ja moonutusteta peegelduse, justkui täpne arvutigraafika.
Seega pole ime, et peeglist vastu vaatav pilt tundub sageli ilusam. See on tuttav, harjumuspärane ja meie enda silmadele kohandatud.
Kommentaare ei ole