Naine räägib: lõin sõbrannalt mehe üle. Mees tunneb süümepiinu, mina mitte ...
Naine räägib: lõin sõbrannalt mehe üle. Mees tunneb süümepiinu, mina mitte
.png)
|
| foto : Canva |
Kui Liisa tutvus Juhani ja Marikaga, ei osanud ta aimata, kui sügavalt see kohtumine tema elu mõjutab. Juhan ja Marika olid olnud koos 18 aastat ning kasvatasid kahte teismelist last. Kõrvalt vaadates paistis nende elu paigas olevat.
„Tutvusin Marika ja Juhaniga oma õe kaudu. Nad olid kaua koos olnud, pere, lapsed, kõik justkui olemas. Marikaga tekkis meil kohe klapp – selline tunne, nagu oleksime juba ammu tuttavad. Mõne inimesega on lihtsalt nii. Jutt jooksis iseenesest ja koos oli hea olla.“
Nii saidki nad lähedaseks. Marika kutsus Liisa külla ja sõprus süvenes. „Mul oli sel ajal elus keeruline periood ja ma vajasin kedagi, kes kuulaks. Marika oskas seda teha – ta oli soe, suure südamega ja teadis alati, mida öelda.“
„Märkasin üsna ruttu, et nende suhe ei ole nii tugev, kui välja paistab“
Loomulikult jäi Liisale silma ka Juhan. „Ta oli kena mees, selline, kes ei jäta eriti kedagi külmaks. Aga ma ei andnud sellest kellelegi märku ega teinud midagi sobimatut.“
Aja jooksul hakkas Marika Liisale oma suhtest rääkima. „Ta usaldas mulle vaikselt üht-teist. Mulle tundus, et ta oli end ära lasknud – sellise mehe kõrval peaks naine rohkem enda eest hoolitsema. Mitte teiste pärast, vaid iseenda pärast.“
Liisa kinnitab, et tal ei olnud alguses mingit plaani kedagi üle lüüa. „Aga ma nägin, et nad ei olnud õnnelikud. Pigem nagu toakaaslased, mitte armunud paar. Võib-olla ma eksisin, sest ma ei elanud nendega koos, aga selline mulje jäi.“
Just Juhan oli see, kes hakkas esimesena piire kompama. „Algasid pilgud ja kahemõttelised naljad. Marika kas ei märganud seda või ei tahtnud märgata.“
„Ma sain aru, et ma tahan Juhanit. Ja kõik.“
Ühel õhtul juhtus nii, et Liisa ja Juhan jäid kahekesi. „Istusime rõdul, jõime kokteile. Ma ei tea, mis minuga juhtus, aga panin oma jalad tema põlvedele. Ta ei tõmmanud neid ära – vastupidi, silitas.“
„Ma ei mõelnud hetkekski Marika peale. Mind ei huvitanud tagajärjed ega see, kui keeruliseks ma oma elu teen. Ma tahtsin Juhanit.“
Nad suudlesid samal õhtul esimest korda. Mõni päev hiljem kohtusid taas ja siis rääkis Juhan ausalt. „Ta ütles, et tema ja Marika vahel pole enam ammu midagi, et nad on koos vaid laste pärast. Ta ütles, et tahab olla õnnelik. Ja et mina meeldin talle.“
Liisa tunnistab, et tegelikkus oli keerulisem kui sõnad. „Pärast 18 aastat ei ole lihtne lihtsalt uksest välja astuda.“
Salasuhe ja ootamine
Nii algas salasuhe. „Juhan käis minu juures. Mina käisin ikka nende kodus edasi. Marika ei teadnud midagi – vähemalt mulle tundus nii.“
Juhan vajas aega. „Ta ei suutnud Marikaga rääkida. Tal oli süütunne. Ta ei teadnud, kuidas seda kõike lõpetada.“
Liisa ootas. „Me kohtusime vahepeal harvem, aga ma teadsin, et olen talle oluline. See oli vaid aja küsimus.“
„Marika sattus meile peale“
Ühel päeval sai kõik avalikuks. „Marika sattus meile peale. Tagantjärele mõeldes oli see nagu saatus. See pidi niimoodi lõppema.“
Marika reageeris tugevalt. „Ta karjus ja sõimas mind. Ma läksin sealt nii kiiresti, kui sain. Ma saan temast aru.“
Liisa ütleb ausalt: „Juhan tundis süümepiinu. Mina mitte. Ma teadsin, et Marika kannatab, aga ma tahtsin, et see olukord lõpuks lõppeks.“
Kaks kuud hiljem pani Marika Juhani asjad ukse taha. „Tal endal polnud selleks julgust.“
„Nüüd elame koos“
„Sellest ajast elame Juhaniga koos ja oleme õnnelikud. Meie teed pidid ristuma. Kui ma poleks Marikaga tuttavaks saanud, poleks ma Juhaniga kohtunud.“
Kommentaare ei ole