Side emapoolse vanaemaga on tavaliselt tugevam ...
Side emapoolse vanaemaga on tavaliselt tugevam
.png)
|
| foto : Canva |
Paljud inimesed tunnevad, et side emapoolse vanaemaga on eriliselt tugev. Isegi siis, kui elu viib eri suundades ja kohtumisi jääb harvemaks, ei kao see lähedus kuhugi. Emapoolsel vanaemal on sageli inimese südames kindel ja asendamatu koht. Just tema oli sageli see, kes hoidis, lohutas, küpsetas kooke ning jagas tingimusteta armastust.
Lisaks emotsionaalsele sidemele on emapoolsel vanaemal oluline roll ka geneetilises mõttes. Paljud tema omadused võivad kanduda edasi märkamatul moel. See puudutab nii välimust kui ka iseloomujooni. Teadlased on püüdnud selgitada, miks see side on sageli just emapoolse vanaemaga nii tugev.
Kuidas teadus seda seletab?
Tšiili uurija Alejandro Jodorowsky järgi ei ole määrav see, kui tihe või lähedane on olnud suhe emapoolse vanaemaga igapäevaelus. Isegi väheste mälestuste korral püsib side alateadlikul tasandil kogu elu. Põhjus peitub geneetikas ja bioloogilises pärandis. See seos ei sõltu ainult kogemustest, vaid on sügavam ja kehasse talletunud.
Jodorowsky teooria keskendub sellele, kuidas emapoolne vanaema mõjutab lapselapse arengut. Tema sõnul on just emapoolsel vanaemal kõige suurem roll geneetilise pärandi edasiandmisel. Kõigist vanavanematest on tema mõju kõige otsesem. See teebki selle sideme eriliseks ja sageli tugevamaks.
Teisisõnu, isegi kui sa ei sarnane oma emapoolse vanaemaga välimuselt, on teil geneetilisel tasandil palju ühist. Geenid võivad kanduda edasi hüpete kaupa, jättes vahele terve põlvkonna. Seetõttu võib inimene sarnaneda rohkem oma vanaemale, vanatädile või isegi vana-vanaemale kui oma vanematele. Need sarnasused võivad avalduda välimuses, maneerides või maailmatunnetuses.
Mõned iseloomuomadused ei ole seotud kasvatuse ega keskkonnaga. Kui märkad endas jooni, mis meenutavad sinu emapoolset vanaema, ei tähenda see tingimata, et oled need temalt õppinud. Sageli on need omadused geneetiliselt päritud. See seletab, miks sarnasus võib ilmneda ka siis, kui koos ei oldud palju aega.
Loote arengus saab laps väga suure osa bioloogilisest materjalist emalt. Kuigi mõlema vanema geneetika osaleb embrüo loomisel võrdselt, toimub edasine areng ema kehas. Toit, keskkond ja hormonaalsed protsessid mõjutavad loote arengut ema kaudu. Seetõttu jätkub emapoolne mõju ka pärast viljastumist väga tugevalt.
Emapoolne vanaema on omakorda ema ema. See tähendab, et tema geneetiline materjal on juba olemas munarakus, millest laps alguse saab. Nii osaleb emapoolne vanaema kaudselt lapselapse kujunemises. On loomulik, et tema jooned võivad edasi kanduda mitmel tasandil. See võib toimuda märkamatult ja alles hilisemas eas avalduda.
Alejandro Jodorowsky rõhutab, et pärand ei piirdu ainult füüsiliste omadustega. Ka emotsionaalsed mustrid ja reageerimisviisid võivad kanduda edasi. Vanaema tundemaailm ja elukogemused võivad jätta jälje järgmistele põlvkondadele. See loob sügava ja nähtamatu sideme.
Munarakud sisaldavad ema geneetilist materjali, mis on omakorda pärit tema emalt. Seetõttu kannavad kõik ühe ema lapsed edasi sama emapoolset geneetilist liini. See seletab, miks teatud omadused ilmnevad just üle põlvkondade. Geneetilised sidemed ei liigu alati lineaarselt, vaid võivad ootamatult esile kerkida.
Uurija sõnul võivad ka emotsioonid, mida vanaema koges oma raseduse ajal, mõjutada järgmist põlvkonda. Need emotsionaalsed seisundid võivad talletuda DNA tasandil ja kanduda edasi. Mõju võib püsida isegi mitme põlvkonna jooksul. Lisaks on mitokondriaalne DNA, mis pärandub ainult emalt, embrüo arengus eriti oluline.
Isa rolli ei tohi siiski alahinnata. Mõned geneetilised uuringud viitavad sellele, et isa DNA võib olla domineerivam välimuse ja teatud iseloomujoonte kujunemisel. Samas jääb emapoolne liin bioloogiliselt määravaks varajases arengus. Need kaks mõjutajat täiendavad teineteist.
Lisaks geneetikale mängib rolli ka eluline lähedus. Emapoolsed vanaemad osalevad sageli rohkem raseduse, sünnituse ja lapse varajase elu juures. See süvendab emotsionaalset sidet ning loob usalduse ja turvatunde. Paljude inimeste jaoks on see side hindamatu väärtusega.
Lõppkokkuvõttes ei ole kõige olulisem teaduslik seletus, vaid kogetud armastus ja lähedus. Me ei pruugi kunagi täpselt teada, mida oleme oma vanaemadelt pärinud. Küll aga teame, et nende roll meie elus on sügav ja tähendusrikas. Ja just seda sidet tasub hoida ning hinnata nii kaua, kui võimalik.
Kommentaare ei ole