„Liiga vana ööklubi jaoks?“ Uuring paljastab vanuse, mil noored ei taha sind enam tantsupõrandal näha

  Mis vanuses inimesed on liiga vanad ööklubisse minemiseks? Teadlased on leidnud vastuse foto : Canva   Kas sa oled kunagi mõelnud, kas ol...

 

Mis vanuses inimesed on liiga vanad ööklubisse minemiseks? Teadlased on leidnud vastuse

foto : Canva

 

Kas sa oled kunagi mõelnud, kas oled ööklubisse minekuks juba „liiga vana“? Mõnel hetkel tekib paljudel tunne, et äkki see maailm enam ei kuulu neile. Klubimuusika tundub liiga vali, rahvas liiga noor ja järgmine päev liiga väsitav. Ometi ei ole kusagil kirjas kindlat vanusepiiri, millal peaks tantsupõranda diivani vastu vahetama.

Ühiskonnas ringleb vaikiv arusaam, et teatud vanusest alates on ööelu noorte pärusmaa. Kui oled juba kolmekümnendates, hakatakse sind justkui suunama rahulikuma eluviisi poole. Õhtud kodus, varajane magamaminek ja nädalavahetused ilma suuremate seiklusteta. Kuid kas see on päriselt inimese enda soov või pigem sotsiaalne surve?

Sellele küsimusele otsustasid vastust otsida Briti teadlased, keda huvitas, millises vanuses inimesed ise tunnevad, et ööklubid ei ole enam nende jaoks. Uuringu käigus küsitleti 5000 inimest erinevatest vanusegruppidest. Osalejatelt uuriti nende ööelu harjumusi, eelistusi ja tundeid klubides käimise suhtes. Tulemused osutusid üllatavalt konkreetseteks.

Uuringust selgus, et keskmiseks „viimaseks vanuseks“ ööklubides käimisel peeti 37. eluaastat. Just selles vanuses hakkavad paljud inimesed tundma, et klubikeskkond ei paku enam sama rõõmu nagu varem. Öine melu väsitab rohkem ja taastumine võtab kauem aega. Samas ei tähenda see, et huvi lõbutsemise vastu kaoks täielikult.

Veerand vastanutest leidis koguni, et üle 40-aastaste nägemine ööklubides on nende jaoks ebamugav või lausa piinlik. Selline hoiak näitab, kui tugevalt on ühiskonnas juurdunud arusaam vanuse ja sobiva käitumise seosest. See ei põhine niivõrd faktidel, vaid pigem ootustel ja stereotüüpidel. Ometi ei ole klubisse minek ju kellegi teise õigusi rikkuv tegevus.

Uuringus toodi välja ka see, et juba üle 31-aastased inimesed eelistavad sagedamini kodust olemist klubitamisele. Õhtune diivan, hea film või seltskondlik õhtusöök sõpradega muutuvad ahvatlevamaks kui lärmakas tantsupõrand. See ei pruugi olla märk vananemisest, vaid hoopis muutunud prioriteetidest. Elu tempo ja vajadused lihtsalt muutuvad.

Huvitaval kombel ei tähenda klubitest loobumine sugugi igavamat elu. Paljud inimesed leiavad uusi viise lõõgastumiseks ja eneseväljenduseks. Kontserdid, kultuuriüritused, kodused koosviibimised ja varasemad hommikud pakuvad teistsugust, kuid sageli sügavamat rahulolu. See on loomulik areng, mitte kaotus.

Lõppkokkuvõttes jääb küsimus siiski isiklikuks. Vanus on tõepoolest vaid number ja keegi ei saa öelda, millal keegi „peaks“ millestki loobuma. Kui ööklubi pakub rõõmu ja energiat, pole põhjust seda pelgalt numbri pärast vältida. Oluline on veeta aega nii, nagu endale kõige paremini sobib – olgu see siis tantsupõrandal või kodudiivanil.