Lastepsühholoogi sõnul ei ole õige sundida lapsi pühade ajal „aitäh“ ütlema ...
Lastepsühholoogi sõnul ei ole õige sundida lapsi pühade ajal „aitäh“ ütlema
.png)
|
| foto : Canva |
Paljud lapsevanemad peavad iseenesestmõistetavaks, et laps peab alati ja igas olukorras tänama. Psühholoogi sõnul võib sundimine aga anda hoopis vastupidise tulemuse ning pärssida lapse loomulikku tänutunnet.
„Kuhu võlusõna jäi?“ ja „Ära unusta aitäh öelda!“ on laused, mida enamik meist on lapsepõlves kuulnud. Viisakuse õpetamine on loomulik osa kasvatamisest ning ka tänulikkus on oluline väärtus. Ent probleem tekib siis, kui vanemad hakkavad last autoritaarselt sundima tänama.
Lastepsühholoog Becky Kennedy rõhutab, et kuigi viisakus ja tänulikkus on tähtsad, ei tohiks lapsi panna neid väljendama hirmu või karistuse kaudu. Laused nagu „Mine ütle nüüd aitäh!“ või „Kui sa aitäh ei ütle, jääd magustoidust ilma“ võivad mõjuda lapsele hirmutavalt ja alandavalt. Häbi, hirm ja võim ei ole head kasvatusvahendid – need ei õpeta last päriselt mõistma, mida tänulikkus tähendab.
Psühholoogi sõnul tekitab liiga võimukas ja autoritaarne kasvatusviis lapses trotsi, süütunnet ja häbi. Sellises olukorras ei õpi laps tänama siiralt, vaid teeb seda vaid selleks, et vältida karistust või vanema pahameelt. Tänamine muutub kohustuseks, mitte sisemiseks sooviks.
Olulisem on aidata lapsel mõista, miks tänamine on tähtis. See nõuab rohkem aega, rahu ja kannatlikkust. Üks tõhusamaid viise on eeskuju näitamine – kui laps näeb, et vanem väljendab tänulikkust loomulikult ja siiralt, õpib ta seda ka ise tegema.
Kui lapsel on parasjagu raske „aitäh“ öelda, ei ole vaja teda selle eest noomida. Piisab, kui vanem sõnastab olukorra rahulikult: näiteks märkida, et selles olukorras oleks olnud sobiv tänada, ning julgustada last järgmisel korral proovima. Nii õpib laps samm-sammult, ilma hirmu ja surveta.
Kommentaare ei ole