Kas sinu laps on ära hellitatud? Psühholoogid toovad välja ühe olulise hoiatava märgi

  Märk, mis viitab psühholoogide sõnul sellele, et su laps võib olla ära hellitatud ...

 

Märk, mis viitab psühholoogide sõnul sellele, et su laps võib olla ära hellitatud

foto : Canva

 

Kas sinu laps saab enamasti alati seda, mida ta tahab? Kliiniline psühholoog selgitab, milline käitumismuster võib viidata sellele, et laps on harjunud liiga kergesti oma tahtmist saama.

Kas oled viimasel ajal hakanud mõtlema, et sinu laps võib olla ära hellitatud? Kliiniline psühholoog Suzanne Gelb tõi HuffPostis ilmunud artiklis välja ühe üsna selge märgi, mille järgi seda ära tunda. Tema sõnul on ära hellitatud lapsed sageli harjunud sellega, et nad ei tee midagi enne, kui vanem on neid korduvalt ja eraldi palunud.

On täiesti normaalne, et vanem peab lapsele meelde tuletama, et hambad tuleb pesta või mänguasjad ära koristada. Lapsed vajavad juhendamist ja suunamist. Kuid spetsialisti sõnul peaks laps vanusele vastavalt suutma täita lihtsamaid igapäevaseid ülesandeid ka ilma pideva palumiseta ning kuulama vanema sõna ilma, et iga ülesanne muutuks läbirääkimisteks.

 

 

Millal tasub muretseda?

Kui laps keeldub järjekindlalt tegemast ka kõige elementaarsemaid asju ning vanem peab teda pidevalt eraldi paluma või – mis veelgi probleemsem – lubama tasuks raha, kommi või mänguasju, võib see olla ohumärk. Kuigi võib tunduda, et premeerimine motiveerib last, õpetab see talle hoopis, et igal pingutusel peab olema vahetu tasu.

Sellisel juhul ei tasu imestada, kui laps hakkab iga palve peale küsima: „Aga mida mina selle eest saan?” See viitab sellele, et laps ei ole õppinud vastutust ega koostööd, vaid ootab alati midagi vastu.

 

 

Mida teha, kui laps on ära hellitatud?

Samas artiklis jagavad eksperdid ka praktilisi soovitusi vanematele, kes tunnevad, et nende laps ongi harjunud liiga palju saama. Oluline on teada, et muretsemiseks pole põhjust – igale olukorrale on võimalik lahendus leida.

Spetsialistid rõhutavad, et vanemad peaksid õppima lapsele ütlema „ei“ ilma süütunnet tundmata. Kõigile soovidele järeleandmine ei tee lapsele head. Piirid loovad turvatunde ja aitavad lapsel õppida pettumusega toime tulema.

 

 

Lisaks soovitatakse peres teadlikult harjutada tänulikkust – rääkida sellest, mille eest ollakse tänulik, ja väärtustada väikseid, igapäevaseid asju. See aitab lapsel mõista, et kõike ei saa iseenesestmõistetavalt ning et teistega arvestamine on oluline.

Samuti on väga tähtis, et vanem leiaks iga päev aega oma lapsega päriselt koos olemiseks – mängimiseks, rääkimiseks ja kuulamiseks. Kvaliteetaeg lapsega tugevdab suhet ning aitab ennetada ja parandada käitumisprobleeme, mis sageli tulenevad tähelepanupuudusest, mitte pahatahtlikkusest.