Mis on targem: kas elada laste pärast koos või minna lahku? ...
Mis on targem: kas elada laste pärast koos või minna lahku?
.png)
|
| foto : Canva |
Lahkuminek ei ole kunagi kerge otsus, eriti siis, kui peres kasvavad lapsed. Paljud vanemad otsustavad jääda kokku eelkõige selleks, et säästa lapsi lahutusega kaasnevast valust. Soov hoida perekonda koos on loomulik ja arusaadav. Samas tekib küsimus, kas see on alati lapse jaoks parim lahendus. Samuti ei saa tähelepanuta jätta hinda, mida selline otsus vanematelt endilt nõuab.
Lahkuminek on suur elumuutus, millel on tagajärjed nii täiskasvanutele kui ka lastele. Mitte miski ei jää endiseks ning sageli kaasneb sellega lein, sest senine pereelu lakkab olemast. Purunevad ka ootused ja lootused ühisele tulevikule. Lapse jaoks tähendab see muutust igapäevaelus ja harjumustes. Just hirm nende muutuste ees paneb paljusid vanemaid kokku jääma ka siis, kui paarisuhe enam ei toimi.
Laps vajab kasvamiseks eelkõige stabiilsust ja turvatunnet. Kui vanemate suhe on pidevas pinges, tajub laps seda väga teravalt. Sellises olukorras kannatab lapse emotsionaalne heaolu isegi siis, kui vanemad formaalselt koos elavad. Mõnikord võib lahkuminek olla lapse jaoks hoopis kergendav, kui sellega kaasneb rahulikum keskkond. Iga olukord on erinev ning ühtset vastust ei ole.
Jääda kokku ja teha nägu, et kõik on korras
Mõned vanemad otsustavad jääda kokku ning taluda olukorda vaikides. Sageli peetakse seda laste nimel tehtavaks ohvriks. Tegelikkuses on see üks keerulisemaid lahendusi kõigi jaoks. Laps tajub väga hästi, kui vanemad ei ole rahul ega õnnelikud. Kui kodus puudub emotsionaalne soojus, ei tunne laps end turvaliselt.
Pingeline õhkkond ja varjatud rahulolematus mõjutavad last rohkem, kui vanemad arvata oskavad. Eriti raske on olukord siis, kui konfliktid jäävad õhku ja neid ei lahendata. Lapse jaoks on kõige olulisem emotsionaalne turvatunne. Kui see puudub, mõjutab see otseselt tema arengut ja enesehinnangut.
Kui kooselus on pidevad pinged ja konfliktid
Kõige raskem on lapse jaoks elada kodus, kus valitseb pidev pinge või plahvatusohtlik õhkkond. Vanematevahelised tülid puudutavad sageli ka kasvatusega seotud küsimusi. Laps võib hakata tundma, et just tema on konfliktide põhjuseks. Selline süütunne on laste seas väga levinud. Nad võtavad vastutuse enda peale isegi siis, kui see pole õigustatud.
Seepärast on äärmiselt oluline lapsele selgitada, et vanemate erimeelsused ei ole tema süü. Sageli olid vanemate suhted head juba enne lapse sündi. Lapsevanemaks saamine toob lihtsalt esile erinevad kasvatusviisid ja väärtused. Probleem ei ole lapses, vaid täiskasvanute omavahelises suhtes. Seda tuleb lapsele korduvalt ja rahulikult kinnitada.
Jääda kokku, kuid olla lapse suhtes aus
Lapsed ei ole ega tohi olla liim, mis vanemaid koos hoiab. Neile ei tohi panna vastutust otsustada, kas vanemad peaksid kokku jääma või mitte. See on täiskasvanute ülesanne ja koorem. Paari suhteprobleemid ei kuulu lapse kanda. Vajadusel peaksid vanemad otsima abi spetsialistidelt, mitte kaasama last oma konfliktidesse.
Lapse vaimne areng võib kannatada, kui ta peab pidevalt pealt nägema vanemate tülisid. Seetõttu on oluline kaitsta last liigse info ja emotsionaalse koormuse eest. Kui vanemad otsustavad kokku jääda, peavad nad suutma omavahel suhelda rahulikult ja lugupidavalt. See eeldab oskust vältida teemasid, mis põhjustavad konflikte. Ilma selleta ei ole kooselu lapsele kasulik.
Mõned paarid elavad koos ka siis, kui romantilised tunded on kadunud. See võib toimida vaid juhul, kui mõlemad suudavad olukorraga leppida ega tee seejuures teineteisele haiget. Kooselus ei tohi keegi end pidevalt ohverdada. Kui üks pool tunneb, et ainult tema pingutab, tekib varem või hiljem sisemine murdumine.
Kui vanemad otsustavad laste nimel kokku jääda, on aus lapsele seletada, et vanemad ei armasta teineteist enam samal viisil nagu varem. Selline selgus aitab lastel paremini mõista, miks kodune elu on muutunud. Kui ausus toob kaasa rahulikuma õhkkonna, tunnevad ka lapsed end turvalisemalt.
Minna lahku ja säästa lapsi
Enne lapse sündi olid suhtes kaks inimest. Paari on võimalik lahutada, lapsevanematest lahku minna ei saa. Isegi pärast lahkuminekut jääb laps vanemaid omavahel siduma. Sageli segunevad paari- ja lapsevanema rollid omavahel, kuigi need on erinevad. Kui paarisuhe lõpeb, ei tähenda see, et vanemlus peaks lõppema.
Ka siis, kui armastust enam ei ole, saavad vanemad teha teadliku valiku säilitada lugupidav suhtlus lapse nimel. Paljud paarid suudavad lahku minna nii, et koostöö lapsevanematena toimib hästi. Mõnikord see ei õnnestu ning omavahelised suhted jäävad pingeliseks. Just see mõjutab lapsi kõige rohkem.
Laste jaoks ei ole kõige olulisem see, kas vanemad elavad koos või eraldi. Tähtis on teadmine, et mõlemad vanemad jäävad nende ellu alles. Rahuliku ja toetava keskkonna loomine on olulisem kui ühine katus. Kui vanemad suudavad pärast lahkuminekut omavahel lugupidavalt suhelda, tunnevad ka lapsed end turvaliselt.
Tänapäeval teame, kui oluline on lapse jaoks rahulik ja stabiilne kasvukeskkond. Kõige määravam ei ole peremudel, vaid vanemate käitumine. Kui vanemad suudavad lapse juuresolekul jääda rahulikuks ja toetavaks, on lapsel võimalik kohaneda ka lahkuminekuga. Seetõttu on sageli parem minna lahku teadlikult ja väärikalt, kui jääda kokku ning teha üksteisele iga päev haiget.
Kommentaare ei ole