Inimesele, kes mulle emotsionaalselt haiget tegi — see kiri on sulle ...
Inimesele, kes mulle emotsionaalselt haiget tegi — see kiri on sulle
.png)
foto : Canva
.png)
Ma tean, et ma pole ainus inimene maailmas, kes on pidanud läbi elama sellist valu. Kuigi vahel tundub, et keegi teine ei saaks iial mõista, mida ma tundsin, on see siiski kogemus, mille läbi elamine teeb haiget ka kõige tugevamale. See on tunne, mida sa isegi oma vaenlasele ei sooviks.
Ma sain haiget, sest ma armastasin liiga palju. Ma olin pimestatud sinu sõnadest ja lubadustest. Pimestatud armastusest, mida ma enda sees sinu vastu tundsin. Pimestatud sinu pilgust, mis pani mind uskuma, et olen turvaline. Ma usaldasin sind täielikult ega kahelnud sinus hetkekski. See oli minu eksimus — mille suurust mõistsin alles siis, kui juba hilja oli.
Kõigepealt tea: ma ei vihka sind.
Oleks palju lihtsam vihata, panna uks kinni ja teeselda, et sind pole kunagi olnud. Aga ma ei tee seda. Ma ei kanna sinu vastu viha, kuigi see oleks olnud lihtsaim tee.
Mul kulus palju aega, et jõuda sinna, kus ma praegu olen. Aga täna ma
tänan sind.
Tänan nende mälestuste eest, mida ma endaga edasi kannan.
Tänan õppetundide eest, mida ma sinu kõrval õppisin.
Isegi siis, kui sa mu südame purustasid, olen ma nüüd tugevam ja targem
kui kunagi varem.
Sa tõid mu ellu ka rõõmu, isegi kui see kõik valuga lõppes.
Sa näitasid mulle, milline võib välja näha armastus — või vähemalt selle illusioon. Tänu sellele tean ma nüüd täpselt, millist inimest ma enda kõrvale otsin. Ja veel selgemalt tean ma, millist inimest ma ei lase enam kunagi oma südamesse.
Tänu sinule õppisin ma tundma oma väärtust.
Ma tean nüüd, et väärin rohkem.
Väärin ausust, väärin hoolimist, väärin turvatunnet.
Väärin armastust, mis ei tee haiget.
Ma ei taha enam kunagi olla koos kellegagi, kes valetab või mängib minu tunnetega. Seda ma lubasin endale.
Aga ma tean ka seda, et kogu süü ei lasu ainult sinul.
Ma kiindusin sinusse liiga kiiresti, liiga sügavalt ja liiga
tingimusteta.
Sa said minu päikeseks, kuuvalguseks ja tähistaevaks.
Ma panin sind liiga kõrgele, tehes sinust oma maailma keskme.
Kui ma sind kõige rohkem vajasin, pöörasid sa mulle selja.
Ma arvasin, et saan sinu peale loota — aga ma eksisin.
Ma arvasin, et see on tõeline armastus — aga ka selles eksisin.
Keegi, kes päriselt armastab, ei tee nii, nagu sina tegid.
Sa ei toonud mu ellu mitte tuge, vaid segadust.
Ma lootsin, et sina oled see, kes aitab mul raskustest läbi minna, kuid tegelikult tekitasid sa neid juurde. Ma uskusin, et sinu kavatsused on head — aga nüüd tean, et olin naiivne.
Ja praegu, ausalt öeldes, olen ma lihtsalt segaduses. Mitte enam sellepärast, et ma sind vajaksin, vaid sellepärast, et ma ei mõista, miks keegi käitub nii nendega, kes teda armastavad.
Tõenäoliselt ei muudaks isegi see kiri midagi.
Sa ei näe oma vigu, sa ei tunnista neid ega õpi neist.
Sa võid tunduda väljastpoolt kena ja tore, ja ma mõistan, miks inimesed
sinu poole tõmbuvad.
Aga ma tean oma kogemusest, et kui keegi armub sinusse nii, nagu mina
armusin, siis teed sa ka temale haiget.
See ei ole kättemaks — see on lihtsalt tõde. See on sinu muster.
Ma süüdistasin end pikka aega. Arvasin, et minuga on midagi valesti. Et ma ei olnud piisav, et ma tegin midagi valesti, et minu isiksus ajas sind eemale.
Aga nüüd ma tean, et probleem ei olnud minus.
Probleem on sinus.
Selles, et sul puudub oskus näha teist inimest, oskus kanda vastutust,
oskus luua turvalist suhet.
Sa ei taha siduda ennast ega võtta vastu väljakutset, mida päris armastus
vältimatult kaasa toob.
Ma ei ole sinu peale vihane — mul on sinust kahju.
Kahju sellest, et sa ei suuda näha, mis on sinu enda sees katki.
Kahju sellest, et see muster kordub sul uuesti ja uuesti.
Ja kahju ka sellest inimesest, kes järgmisena sinu vastu tundeid hakkab
tundma — sest ka tema tunneb ühel hetkel seda valu, mida sina mulle
põhjustasid.
Aga mina…
Mina olen edasi liikumas.
Tugevamana.
Targemana.
Ja lõpuks — vaba.
Kommentaare ei ole