Psühholoogid selgitavad, miks me muutume negtiivseks ja kuidas sellest välja tulla

  Aga äkki oled sina see inimene, kes on liiga negatiivne? ...

 

Aga äkki oled sina see inimene, kes on liiga negatiivne?

foto : Canva

Tunnistada endale, et oled muutunud liialt negatiivseks, ei ole sugugi kerge. Ometi võib just see aus hetk iseendaga tuua tagasi hingerahu ja parandada sinu suhteid teistega. Vahel tulebki astuda samm tagasi, vaadata endale peeglisse otsa ja küsida: kas probleem võib olla minus endas?

Me oleme harjunud mõttega, et kõiges halvas on süüdi teised. Meie ju ei tee kunagi midagi valesti. Kui miski läheb nihu, leiame kohe põhjuse – halb ilm, naaber, jonnakas laps, väsimus, stress. Kõik teised… ainult mitte meie ise. Nii tekib illusioon, et probleemid langevad taevast meie kaela, mitte ei tulene meie enda mõtlemisest, valikutest või suhtumisest.

Aga mis siis, kui hetkeks võtta aeg maha ja vaadata oma ninaotsast kaugemale? Tunnistada vähemalt võimalust, et mõnikord võivad süü ja vastutus tõepoolest olla meie enda kanda? Võib-olla kuulud sina nende hulka, kes paistavad välja oma pideva negatiivsuse poolest – isegi siis, kui see ei ole sulle endale teadlikult kohale jõudnud.

Just sellise avastuse tegi oma elus kirjanik, humorist ja kroonik Christine Berrou, kes kirjeldas seda ausalt ja otsekoheselt oma raamatus "Päev, mil ma sain aru, et toksiline inimene olin olnud mina ise". 

 

 

Kui avastad, et oled iseenda suurim vaenlane

Ühel päeval mõistis Berrou, et tema elu kaos ei ole juhus. Ta ei olnud rahul ei enda ega teistega, tema suhted lagunesid, probleemid kuhjusid ning kõigele lisandus pidev tunne, et ta on maailmas üksi. Aastaid arvas ta, et teised tahavad talle halba – kuni ühel hetkel, pärast ühe lähedase sõbra kaotust, tabas teda selgushetk: ta oli ise olnud oma elu kõige toksilisem inimene.

Sõber ütles talle otse, et ei soovi temaga enam suhelda, sest Christine’i negatiivsus on muutunud liialt koormavaks. Ja Christine ei suutnud isegi vihastada – sest ta teadis, et see oli tõsi.

Millised iseloomujooned viitavad toksilisusele?

Berrou sõnul oli tal pidevalt:

• probleeme, millele ta keeldus lahendusi vastu võtmast;
• vabandusi, miks iga võimalus talle ei sobi;
• vajadus raskusi üle dramatiseerida;
• usk, et teised on tema vastu.

 

 

Toksilise inimese tunnused võivad olla järgmised:

• pidev nurisemine, hädaldamine ja sarkasm;
• soov olla tähelepanu keskmes – et kurta, kritiseerida või dramatiseerida;
• võimetus tunda rõõmu teiste edust;
• konfliktide võimendamine või õli tulle valamine;
• valede ja kuulujuttude levitamine;
• halb tuju, mustad mõtted, pika viha pidamine;
• uskumus, et teised petavad, reedavad või tahavad halba;
• vajadus elada draamades ja tülides;
• ohvrirolli võtmine ja süütunde tekitamine teistele.

Sageli ümbritsevad toksilised inimesed end teiste samasugustega, mis loob mulje, et „nii on normaalne“. Tegelikult kinnistab see ainult halba mõtteviisi ja hoiakuid.

Toksilisus võib avalduda ka näiliselt heatahtliku käitumise kaudu. Näiteks:

• soov lahendada kõigi teiste probleeme, ilma et keegi seda paluks;
• pidev teiste vigade esiletoomine lootuses, et nad muutuksid.

 

 

Me ei sünni negatiivsetena — me muutume selliseks elu jooksul

Negatiivsus ei teki tühja koha pealt. Sageli on selle taga varasemad haavad, kogemused, mis on hinge puudutanud rohkem, kui me endale tunnistada tahaksime. Me tunneme, et jäime küll ellu, aga mingid osad meist jäid minevikku kinni. Tekib kaitsehoiak, mis väljendub küünilisuse, umbusu ja pessimismina.

On ka perioode, mil elu on tõesti nii pingeline, et kõik tundub mustades toonides. See on inimlik. Oluline on märgata, kui ajutisest seisundist saab sinu uus normaalsus.

Ja kui sa tunned end selles kirjelduses ära – ära süüdista ennast. See ei tähenda, et sa oleksid halb inimene. See tähendab, et sinus on haiget saanud koht, mis vajab tähelepanu, tervenemist ja mõistmist.

Kuidas end negatiivsusest vabastada?

Muutumine algab teadlikkusest. See võib tulla sõbra ausast tagasisidest, lähedase väsimusest või sisemisest äratundmisest, et nii enam edasi ei saa. Kui tunned, et oled negatiivsusesse takerdunud, on mõistlik rääkida asjatundja – psühholoogi või terapeudiga. Professionaal oskab näha mustreid, millest ise ei pruugi aru saada, ja õpetab tööriistu, mis aitavad elu tervislikumale rajale.

Me kõik tahame olla õnnelikud. Ja õnne esimene samm on vahel lihtsalt aus tunnistus iseendale.

Muuda oma suhtumist, märka oma käitumist, õpi vabastama vana valu – ja nii leiad tagasi ka oma hingerahu.