Psühholoogid selgitavad: kuidas negatiivne mõtlemine rikub su tuju ja rahulolu eluga

  foto : Canva ...

 

foto : Canva

Halb harjumus, mis muudab sind rahulolematuks ja tekitab masendust

Pidev hädaldamine ei ole lihtsalt halb tuju – see kujundab su aju ümber ja tõmbab sind negatiivsuse spiraali. Hea uudis on aga see, et seda saab muuta.

Sisukord

1. Kuidas pidev hädaldamine mõjutab su aju
2. Kolm tüüpilist “hädaldajat”
3. Teadlaste hoiatus: aju harjub negatiivsusega
4. Kuidas negatiivsusest välja tulla
5. Lõpumõte

Kas oled märganud inimesi, kes näivad alati rahulolematud? Nad leiavad igas olukorras midagi, mille üle viriseda – ilm on vale, töö on halb, teised on süüdi. Ja mida rohkem nad hädaldavad, seda sügavamale negatiivsusesse nad vajuvad. Aga miks on nii, et mõni inimene oskab näha elu helgemat poolt, samas kui teine tundub olevat pidevalt halli pilve all?

Selgub, et põhjus võib peituda ajus endas. Teadlased on leidnud, et pidev negatiivne mõtlemine programmeerib aju ümber, muutes selle tundlikumaks masenduse ja depressiooni suhtes.

Kuidas pidev hädaldamine mõjutab su aju

Neuropsühholoog Donald Hebb on selgitanud, et iga kord, kui me midagi mõtleme või tunneme, vallanduvad meie ajus tuhanded neuronid, mis moodustavad omavahel ühendusi. Kui keskendume pidevalt negatiivsetele mõtetele – kriitikale, muretsemisele või ohvrirollile –, hakkab aju neid ühendusi eelistama.

Lihtsamalt öeldes: mida rohkem sa hädaldad, seda rohkem su aju õpib hädaldama.

Aja jooksul muutub negatiivne mõtlemine automaatseks reaktsiooniks. Isegi neutraalsed olukorrad tunduvad halvad ning iga uus kogemus kinnitab vanu pessimistlikke mustreid.

 

 

Kolm tüüpilist “hädaldajat”

Iga inimene on vahel negatiivne, kuid mõnel muutub see harjumuseks. Kõige sagedamini kohtab neid mustreid:

• Alati rahulolematu – ei ole kunagi rahul, lahendusi ei otsi; otsib kinnitust, et “elu on halb”.
• Krooniline hädaldaja – muretseb ja kordab samu teemasid uuesti; hoiab negatiivsetest mälestustest kinni.
• Kaastunde otsija – vajab tähelepanu ja empaatiat, jäädes nii ohvrirolli lõksu.

Teadlaste hoiatus: aju harjub negatiivsusega

Clemsoni Ülikooli psühholoogiaprofessor dr. Robin Kowalski rõhutab, et aeg-ajalt kurtmine on normaalne. Probleem algab siis, kui negatiivsus muutub elustiiliks. Kui aju saab pidevalt “negatiivseid signaale”, õpib ta neid kiiremini ja sagedamini looma. Tulemuseks on kriitiline filter kõige suhtes – töö, inimesed ja isegi sina ise.

Hea uudis: nagu harjumused kujunevad, on neid võimalik ka ümber kujundada. Aju on paindlik.

Kuidas negatiivsusest välja tulla

Negatiivsus on õpitud reaktsioon – ja seda saab teadlikult muuta. Alusta nendest sammudest:

• Harjuta tänulikkust. Pane iga päev kirja kolm asja, mille eest oled tänulik. Väikestest hetkedest saab suur muutus.
• Peata hädaldamine enne, kui see algab. Küsi: “Kas see, mida ütlen, aitab mind?” Kui ei, muuda teemat või otsi lahendus.
• Keskendu sellele, mis töötab. Märka, mis juba on hästi; see kasvatab enesekindlust ja rahulolu.
• Lase lahti, mis ei teeni sind. Inimesed, olukorrad ja mõtted, mis tekitavad pidevat stressi, ei pea su elus püsima.

Lõpumõte

Meie mõtted kujundavad meie reaalsuse. Kui keskendud halvale, muutub maailm halliks. Kui otsustad näha head, hakkad märkama võimalusi, mitte takistusi. Negatiivsus võib tunduda süütu harjumus, aga tegelikult sööb see vaikselt su elurõõmu.

Proovi juba täna – üks päev ilma hädaldamiseta. Võib-olla märkad, et maailm muutub helgemaks… lihtsalt seetõttu, et sina muutud.

Märkus: Käesolev artikkel on mõeldud enesearengu eesmärgil ega asenda professionaalset nõustamist. Kui koged püsivat masendust või depressioonisümptomeid, pöördu spetsialisti poole.