Pidev hädaldamine ja kurtmine on vaimsele tervisele kahjulik foto : Canva Mis on kurtmise mõju ajule? Teadusuuringud neuroplastika valdk...
Pidev hädaldamine ja kurtmine on vaimsele tervisele kahjulik
.png) |
| foto : Canva |
Mis on kurtmise mõju ajule?
Teadusuuringud neuroplastika valdkonnas on näidanud, et regulaarne kurtmine ja hädaldamine mõjutab meie vaimset tervist laastavalt. Selline käitumine kujundab negatiivset maailmapilti ning muudab inimese aja jooksul pessimistlikuks ja sisemiselt kurnatuks.
Ameerika neuroteadlane Michael Merzenich võrdleb inimese aju plastiliiniga. Nii nagu plastiliini saab voolida, kohaneb ka meie aju pidevalt uute kogemuste ja mõtlemismustritega. Kui inimene kurdab iga päev, siis ajus tugevnevad just need närviühendused, mis toetavad probleeme, mitte lahendusi.
Teisisõnu: mida rohkem me hädaldame, seda rohkem aju harjub märkama ainult halba.
Harjumused vormivad meie mõtlemist
Uuringud kinnitavad, et igapäevane torisemine rikub elukvaliteeti, tõstab stressitaset ja avaldab kahjulikku mõju nii vaimsele kui ka füüsilisele tervisele.
Harjumused kujundavad aju – ja halvad harjumused jätavad sinna kõige tugevama jälje. Nagu plastiliin võtab vormi, mille talle anname, nii vormib ka aju end vastavalt sellele, millele me pidevalt keskendume.
Mida rohkem inimene näeb enda ümber probleeme, seda sügavamale masendusse ta langeb ning seda vähem energiat jääb tal lahenduste otsimiseks. Pidev negatiivsus mõjutab otseselt meie meeleolu, motivatsiooni, enesetunnet ja isegi suhteid. Sama mõju on ka vihal ja ärritumisel: need loovad ajus mustrid, mis toidavad stressi ja sisemist pinget.
Krooniline rahulolematus ja selle varjatud hind
Inimesed, kellel on harjumuseks kõige üle kurta, on sageli halvas tujus ja kitsarinnalised. Nad ei suuda hinnata teiste nõuandeid, sest negatiivne mõtteviis paneb neid nägema peamiselt takistusi, mitte võimalusi.
Sageli ei taha nad näha ega näegi seda, mis on hästi. Positiivsed hetked tunduvad neile tähtsusetud, sest tähelepanu on suunatud puudustele ja ebaõnnestumistele.
Psühholoog Robin Kowalski, raamatu “Complaining: What’s All the Fuss About?” autor, on kirjutanud, et kroonilised kaebajad ootavad teistelt kaastunnet ja tuge. Kui teised nende negatiivsete monoloogidega kaasa ei lähe, tunnevad nad end hüljatuna ja mõistmatuna. Nii võivad nad jäädagi üksi oma rahulolematuse ja pessimismiga.
Negatiivsus on nakkav
Teadlased hoiatavad ka selle eest, et negatiivsete inimestega koos olemine mõjub ümbritsevatele väga tugevalt. Me imame nende emotsioone endasse, sageli ise seda märkamata.
Kui inimene veedab palju aega hädaldajate seltsis, hakkab ta tahes-tahtmata neile sarnanema. Empaatia muudab meid vastuvõtlikuks – me tunneme seda, mida teised tunnevad, ja sama kergesti võtame üle ka nende negatiivsuse.
Nii võib juhtuda, et ilma ise arugi saamata muutume me ise samuti rahulolematuks ja virisevaks.
Kuidas hoida positiivsust ja vaimset vastupidavust?
Kui tahad tagasi saada elurõõmu ja positiivsema meeleolu, tuleb teadlikult valida, kellega sa aega veedad. Optimistlikud ja positiivsed inimesed aitavad hoida vaimu tervena, motiveerituna ja tasakaalus.
Mida rohkem inimene harjub nägema elu heast küljest, seda paremini tuleb ta toime raskete aegadega. Positiivsus tugevdab vastupanuvõimet, aitab stressiga toime tulla ja parandab üldist elukvaliteeti.
Positiivne mõtteviis ei tähenda tegelikkuse ilustamist, vaid oskust näha lahendusi, võimalusi ja helgemaid külgi ka siis, kui elu ei ole lihtne.
Kommentaare ei ole