Miks mõned inimesed on teiste suhtes üleolevad? Psühholoogid selgitavad selle varjatud põhjuseid

Kas sa tead, miks mõned inimesed on teiste suhtes üleolevad? ...

Kas sa tead, miks mõned inimesed on teiste suhtes üleolevad?

foto : Canva

Mõnikord juhtub, et sa ei saa mõne inimesega lihtsalt läbi. Ei ole klappi, pole ühist keelt või on isiksused liiga erinevad. See on täiesti normaalne. Kuid hoopis teine lugu on siis, kui teine inimene suhtub sinusse üleolevalt või põlgusega. Miks mõned inimesed vaatavad teisi ülevalt alla, justkui oleks neil õigus kedagi vähem väärtuslikuks pidada?

Üleolev hoiak tähendab sageli seda, et inimene ignoreerib sind, käitub nii, nagu sind poleks olemas, või jätab sind meelega suhtlusest välja. Põlgust saab väljendada väga erineval moel: järsk jutu katkestamine, silmade pööritamine, pidev ohkamine, halvustavad märkused, naeruvääristamine, eiramine või täielik ükskõiksus sinu kohaloleku suhtes.

Paari hetkega annavad sellised märgid tunda, et justkui ei soovitakski, et sa seal oleksid. Nagu sa ei oleks mitte keegi ja sinu olemus, arvamus ja isik poleks tema silmis oluline. See tunne on raske ja ebameeldiv. Aga miks inimesed niimoodi käituvad?

 

 

Madal enesehinnang – üleolev käitumine kui kaitsemehhanism

Sageli ei tule põlgus mitte tugevusest, vaid vastupidi: emotsionaalsest nõrkusest. Sotsiaalpsühholoog Roberta A. Schriber ja tema kolleegid leidsid oma 2017. aasta uuringus, et üleolev käitumine on tugevalt seotud madala enesehinnanguga.

See võib esmapilgul tunduda üllatav, sest üleolev inimene jätab endast mulje kui enesekindlast ja tugevast isiksusest. Tegelikkuses on see aga sageli vaid mask. Inimesed, kelle enesehinnang on madal, kasutavad põlgust, üleolekut, teravust ja distantsi selleks, et varjata enda väärtusetuse tunnet.

Üleolev suhtumine seondub tihti ka:

• kadeduse,
• alla surutud viha,
• kõrkuse,
• ebakindlusega.

Põlgust väljendav inimene tunneb end justkui teistest paremana, kuid samal ajal kannatab iseenda suhtes kriitilisuse ja rahulolematuse tõttu. See on sisemine vastuolu, mille tõttu ta alandab teisi, et end hetkeks paremini tunda.

 

 

Nartsissism – teistest kõrgemaks pidamine kui elustiil

Teine põhjus võib olla nartsissism. Nartsissistid usuvad, et nad on teistest paremad, erilisemad ja tähtsamad. Nad vajavad pidevalt tähelepanu, imetlust ja kinnitust. Nende sisemine maailm on aga sageli üllatavalt habras.

Nartsissisti puhul:

• on kriitika talle väga ränk,
• varjab ta oma tõelist loomust enesekindla maski taha,
• kasutab ta tihti passiiv-agressiivset suhtlemist,
• peab ta teisi pigem vahenditeks kui võrdseteks.

Nartsissist on sageli osav manipuleerija, kes näeb välja justkui ideaalne inimene: võluv, enesekindel, justkui lugupidav. Tegelikkuses on tema üleolev suhtumine viis luua hierarhia, kus ta asub kõige tipus ja teised allpool.

 

 

Kadedus – vaikne, kuid tugev sisemine ajend

Põlgus võib tekkida ka lihtsalt kadedusest. Kui keegi näeb sinus midagi, mida temas endas ei ole – julgus, ilu, edu, sõbralikkus, tähelepanu – võib see käivitada alateadliku vajaduse sind pisendada või ignoreerida.

Üleolev suhtumine võib olla viis öelda:

“Ma ei taha tunnistada, et sa mõjutad mind. Seetõttu alandan sind.”

Kadedus paneb inimest otsima sinu nõrkusi, nägema sinus vigu ja hoidma sinust distantsi.

Kokkuvõte

Üleolev suhtumine ei tule targalt, tugevalt ega õnnelikult inimeselt. Enamasti on selle taga:

• madal enesehinnang,
• kadedus,
• emotsionaalne ebaküpsus,
• või nartsissistlik isiksus.

Oluline on mõista: see ei ütle midagi sinu väärtuse kohta, küll aga räägib väga palju selle inimese sisemaailmast, kes niimoodi käitub.

Kui keegi suhtleb sinuga üleolevalt, pole süü sinul. Sa väärid lugupidavat suhtumist – alati.