Miks me oleme nii ebausklikud? ...
Miks me oleme nii ebausklikud?
.png)
foto : Canva
.png)
Erinevate teaduslike uuringute järgi on ligi 69% inimestest ebausklikud. Endiselt kiputakse üle õla sülitama, et hea õnn ei kaoks, või soovitakse midagi langevat tähte nähes. Neuroteadlaste sõnul on tegemist kaemusliku ehk arhailise mõtlemisega, mis käsitleb elukogemusi intuitiivsel ja emotsionaalsel moel. Loogiline ja analüüsiv mõtlemine ilmus Homo sapiensi ajus alles palju hiljem.
Ebausk seostub tavaliselt kindlate sündmustega, mida inimene oma kogemuste põhjal millegagi seob. Näiteks kui oled saanud terveks pärast mõne taimetinktuuri joomist, võid uskuda, et just see taim sind aitas. Või kui puudutasid hobuserauda ja sul läks hiljem hästi, seostatakse seda sageli õnnega.
Uskumused võivad olla positiivsed, aidates edu saavutada – need koguvad kokku head emotsioonid ja vähendavad hirme. Samas võivad need olla ka negatiivsed, tekitades stressi ja ärevust.
Võib-olla oled sinagi tundnud ebamugavust, kui must kass läheb üle tee või tunned vajadust kolm korda üle õla sülitada. Vaatame, millised uskumused on maailma erinevates kultuurides kõige levinumad.
1. Toas vihmavarju avamine toob õnnetust
Mõned ajaloolased usuvad, et see ebausk sai alguse 18. sajandi Inglismaal – ajal, mil vihmavarjud hakkasid levima. Tollased vihmavarjud olid aga palju suuremad kui tänapäeval ja toas avades võis nendega kergesti kellelegi viga teha, eriti lastele. Nii hakati uskuma, et vihmavarju avamine siseruumides toob halba õnne.
2. Redeli alt läbi minemine toob õnnetust
Redeli ja seina vahele tekkinud kolmnurka peeti kunagi pühaks või saatust sümboliseerivaks kujundiks, kus elavat vaimolendid. Kui aga oli vaja redeli alt läbi minna, soovitati teha kätega ristimärk, et kaitsta end halva eest. Egiptlaste jaoks oli kolmnurk püha sümbol – seepärast välditi sellest läbi minekut.
3. Katkine peegel tähendab seitse aastat õnnetust
Antiik-Kreekas käidi tarkade juures peeglist oma tulevikku vaatamas.
Samuti lasti haigetel vaadata oma peegelpilti veenõust – kui pilt oli
hägune, arvati, et inimene sureb sel aastal; kui selge, jääb ta ellu.
Roomlased uskusid, et elu käib seitsme aasta pikkuste tsüklite kaupa.
Katkine peegel pidi tooma õnnetust just seitsmeks aastaks.
4. Soola maha pillamine toob õnnetust
Soola on ammustest aegadest peetud kaitseaineks, mis peletab halbu vaime ja puhastab kodu. Kui sool maha kukkus, visati natuke soola üle vasaku õla, et hoida halba eemale. Seda tava on järgitud juba vähemalt 3500 eKr – esmalt sumerlaste seas, hiljem Egiptuses ja Kreekas.
5. Puu puudutamine kaitseb pettumuste eest
Kui öeldakse midagi head, mis on seotud õnne või heaoluga, koputatakse puidule (või puidust esemele), et halvad vaimud ei rikuks seda ära. Seda ebausku on seostatud iidsete uskumatustega, mille järgi elavad vaimud puude sees, eriti tammepuudes. Koputamisega usuti end vaime eemale peletavat või tänavat puud tulevase õnne eest.
6. Must kass, kes läheb üle tee, toob õnnetust
Egiptlaste jaoks olid kõik kassid pühad, ka mustad. Seal usuti hoopis, et
must kass toob head õnne.
Usk, et must kass toob halba, sündis 17. sajandi Inglismaal. Kuningas
Charles I must kass suri, ning kuningas uskus, et tema õnn läks koos
kassiga. Järgmisel päeval arreteeriti ta riigireetmise süüdistusega.
Keskajal arvati, et kassid võivad olla nõidade kaaslased või maskeerunud
vaimolendid, mistõttu seostati musta kassi hiljem just halva ennega.
7. Number 13 toob õnnetust
Seda nimetatakse triskadekafoobiaks. Usk tuleneb sageli piibliloost, kus
viimasel õhtusöömaajal oli lauas 13 inimest ja nende seas Jeesuse reetja
Juudas.
Põhjamaade legendides räägitakse Valhalla söömaajast, kus osales 12
jumalat. Kutsumata külaline Loki tuli kohale ja tekitas kaose.
Ka tänapäeval välditakse 13. numbrit – näiteks paljudes New Yorgi
pilvelõhkujates puudub 13. korrus.
8. Hobuseraud toob õnne
Hobune oli antiikmaailmas väärtuslik loom, seetõttu peeti hobuserauda
heaks õnnetoojaks. Arvati, et see kaitseb kodu halva eest, eriti kui see
riputati ukse kohale.
Keskajal usuti, et nõiad kardavad hobuseid, mistõttu riputati hobuseraud
ka tallide ette.
9. Neljaleheline ristikhein toob õnne
Keldid pidasid neljalehelist ristikut väekaks taimeks, mis hoiab halba
eemal. Õnne pidi see tooma ainult siis, kui leht leitakse juhuslikult.
Legendi järgi võttis Eeva paradiisist lahkudes kaasa neljalehelise
ristiku.
10. Kui lind peaks peale kakama, toob see õnne
Uskumuse järgi võib halb päev „ümber pöörduda“, kui lind inimest märgistab. See pidi tähistama ootamatut õnnepööret.
11. Lendava tähe nägemine toob õnne
Esimesel sajandil arvati, et lendavad tähed on jumalad, kes laskuvad maa peale. Seetõttu usuti, et sel hetkel soovitud soov täitub, sest jumal seda kuuleb.
12. Pruudi nägemine pulmakleidis enne pulmi toob õnnetust
Uskumus tuleneb arvatavasti aegadest, mil pruut ja peigmees nägid teineteist esimest korda alles pulmapäeval. Kardeti, et kui enne pulmi nähakse, võib üks osapooltest oma otsust muuta.
13. Pruudi süles üle läve kandmine toob õnne
Arvati, et kui pruut ukselävel komistab, toob see halba õnne. Et seda vältida, kandis peigmees pruudi süles üle läve.
Kommentaare ei ole