5 lauset, mida valetajad kõige sagedamini kasutavad – ära lase end petta

  Milliseid väiteid kasutavad valetajad kõige rohkem? fo...

 

Milliseid väiteid kasutavad valetajad kõige rohkem?

foto : Canva

 

Valetaja äratundmine ei ole sugugi lihtne – kogenud manipuleerijad oskavad valida oma sõnu väga ettevaatlikult ja jätta endast usaldusväärse mulje. Hea uudis on see, et just nende liigne ettevaatlikkus võimaldab spetsialistidel märgata mustreid, mis paljastavad valed.

Piisab sellest, kui pöörad tähelepanu sellele, kuidas inimene vastab – mitte ainult sellele, mida ta ütleb. Siin on kõige tüüpilisemad fraasid, mida valetajad sageli kasutavad.

1. „Ma ei taha sellest rääkida.”

Valetaja püüab ebamugavast teemast võimalikult kiiresti välja libiseda.
Kui vahetad ise teemat, näed kohe erinevust:

• tõtt rääkiv inimene tuleb hiljem teema juurde tagasi või tahab selgitada;
• valetaja võtab teema muutuse suurima rõõmuga vastu ja liigub edasi ilma ühegi küsimuse või vastuväiteta.

Temaatiline põgenemine on üks tugevamaid ohumärke. 

 

 

2. „Ma ei ole…” / „Ma ei teinud seda…”

Valetajad kipuvad end liigselt õigustama. Nad pakuvad palju detaile, vabandusi ja kordavad üle:

• „Ma ei ole seda teinud.”
• „Kuidas sa üldse võid nii arvata?”
• „Mina? Mitte kunagi!”

Spetsialistide sõnul ei pea tõtt rääkiv inimene oma sõnu nii agressiivselt kaitsma, sest tal ei ole vaja kedagi veenda – tõsi räägib iseenda eest.

3. „Kuidas sa võid mind niimoodi süüdistada?”

See on klassikaline manipulatsioonitehnika – viia tähelepanu süüdistuselt süüdistajale.
Valetaja tahab, et sa:

• hakkaksid end kehvasti tundma,
• seletaksid pikalt, miks sa nii arvad,
• kaitseksid teda olukorras, kus tegelikult peaks tema selgitama.

See on emotsionaalne lõks, mille eesmärk on panna sind kahtlema iseendas ja lõpetada ebamugav vestlus. 

 

 

4. „Ma ei mäleta, et ma oleksin midagi sellist teinud.”

Sagedased valetajad kasutavad „halva mälu” kaarti, et vastutust vältida.
Oluline vahe:

• inimene, kes tõesti ei mäleta, püüab meenutada;
• valetaja ütleb selle kiiresti ja ilma ühegi katseta olukorda rekonstrueerida.

Kiire „ei mäleta” on sageli mugav väljapääs, mitte siiras tunnistus.

5. „Tegelikult… ausalt… ma vannun…”

Kui inimene liialdab tõe rõhutamisega, võib see olla märk sellest, et tal on vaja oma juttu eraldi „usaldusväärseks värvida”.

Tüüpilised fraasid:

• „Tõsiselt ka!”
• „Ausalt!”
• „Ma võin vanduda!”
• „Ma kinnitan sulle!”

Kui keegi tunneb vajadust iga lause juurde lisada, et ta on aus, siis tavaliselt ei räägi teod sama keelt.

Kokkuvõtteks

Järgmisel korral, kui keegi sulle midagi selgitab, kuula mitte ainult sõnu, vaid ka toon, kiirust, kehakeelt ja viisi, kuidas ta ebamugavatele küsimustele reageerib. Kui sisetunne annab märku, et midagi ei klapi, tasub seda kuulata.

Valetamine on üks peamisi probleeme, mis viib konfliktideni nii peres, suhtes, tööl kui ka sõprade vahel. Ausus ei pruugi olla alati lihtne, kuid see on kõige kindlam viis hoida suhteid terve ja usaldusväärsena.