Side emapoolse vanaemaga – miks on see nii tugev? Paljudel meist on oma emapoolse vanaemaga eriline side. See on side...
Side emapoolse vanaemaga – miks on see nii tugev?
Paljudel meist on oma
emapoolse vanaemaga
eriline side. See on side, mis ei katke isegi siis, kui me suureks
kasvame, kolime kodust ära või näeme teineteist harvemini.
Isegi siis jääb see soe, nähtamatu niit meie vahele püsima.
Autor: Kristi · Kodused lood
.png) |
| foto : Canva |
Aga miks just
emapoolne vanaema?
Miks tundub, et temaga on side tugevam kui teiste vanavanematega?
Teadlased on sellele leidnud üllatavalt põneva selgituse – ja see peitub
meie geenides.
Geenid, mis ühendavad põlvkondi
Tšiili uurija
Alejandro Jodorowsky on toonud
välja teooria, mis selgitab, miks emapoolne vanaema on meie elus eriliselt
oluline.
Tema sõnul pole isegi oluline, kui palju aega te koos veedate –
geneetiline side on olemas alati,
olenemata mälestustest või distantsist.
Tema uurimuse kohaselt mõjutab just emapoolne vanaema lapselapse
geneetilist pärandit
kõige otsesemalt.
Kõikidest vanavanematest annab
tema edasi suurima osa
bioloogilistest ja emotsionaalsetest omadustest, mis kanduvad edasi tütre
ja sealt juba lapselapse kaudu.
Kuidas see side tekib?
Kui loode emaüsas areneb, saab ta suure osa oma bioloogilisest
materjalist emalt – ehk sinu emapoolsest DNA-st.
See tähendab, et
sinu munarakk, millest laps
alguse sai, oli omakorda kunagi
sinu ema kehas.
Nii kandubki osa sinu vanaema geneetilisest pärandist läbi mitme põlvkonna
edasi –
otse temalt sinu lastele.
Geneetika maailmas räägitakse nähtusest, kus geenid võivad mõnikord
„hüpata“ ühe põlvkonna üle.
See tähendab, et laps võib meenutada oma vanaema, vanatädi või isegi
vanavanaema rohkem kui oma vanemaid.
Seega pole juhus, kui sul on sama silmavärv, hoiak või isegi kõnnak, mis
su emapoolsel vanaemal.
Pärandatud mitte ainult välimus, vaid ka tunded
Jodorowsky sõnul ei pärandu meile vaid füüsilised tunnused, vaid ka
emotsioonid ja tunded, mida
vanaema raseduse ajal koges.
Need kogemused jäävad DNA tasandil aktiivseks ja kanduvad edasi
järgmistele põlvkondadele –
isegi pärast mitut generatsiooni.
See tähendab, et osa sinu tundlikkusest, tugevusest või empaatiast võib pärineda hoopis temalt – sinu vanaemalt, kes elas aastaid enne sinu sündi.
Mida ütleb teadus mitokondrite kohta?
Mitokondrid – väikesed energia tootvad rakustruktuurid – päranduvad
ainult emaliini kaudu.
Isapoolne sperma neid edasi ei anna, mis teeb just
emapoolse geneetilise ahela
eriliselt mõjukaks.
Mitokondrites leiduv DNA mõjutab meie rakkude toimimist, energiataset ja
isegi vastupanuvõimet stressile.
Seega ei ole see ainult poeetiline kujund, vaid tõeline bioloogiline fakt – osa sinust elab edasi sinu vanaemas ja osa temast elab sinus.
Rohkem kui teadus – see on tunne
Peale teaduse ja geneetika on selles sidemes midagi veel –
soojus ja hool, mida emapoolne vanaema annab.
Ta on sageli see, kes seisab pere keskel, hoiab, kuulab ja armastab
tingimusteta.
Tema juures tunned end alati oodatuna ja kaitstuna, olenemata
vanusest.
Võib-olla ongi see segu teadusest ja südamest, mis teeb emapoolse vanaema
sideme nii erakordseks –
üks osa geenidest ja teine osa
puhas armastus.
Kokkuvõtteks
Me ei pruugi kunagi täpselt teada, mida oleme oma vanaemadelt pärinud.
Kuid me tunneme seda – väikestes žestides, sõnades, naeratuses ja isegi
selles, kuidas me elu tajume.
Seepärast tasub seda sidet hoida ja väärtustada.
Sest
emapoolne vanaema on rohkem kui sugulane – ta on meie loo
alguspunkt.
Autor: Kristi · Kodused lood
Kommentaare ei ole