Emotsionaalne kurnatus: märgid, mis peaksid tegema valvsaks Foto: Canva „See on kõigest väi...

Emotsionaalne kurnatus: märgid, mis peaksid tegema valvsaks

Foto: Canva

„See on kõigest väike väsimus, küll läheb üle.“ „Praegu ongi elu stressirohke, tuleb hakkama saada.“

Aga mõnikord ei lähe see üle. Emotsionaalne kurnatus tekib siis, kui töö ja eraelu vahel ei jää enam hetkegi puhata. See on selge märk, et on viimane aeg võtta aega iseendale.

Kui sa arvad, et see sind ei puuduta, ja eirad probleemi, annab su keha varem või hiljem märku, et midagi on korrast ära. Kui sa ei soovi, et läbipõlemine sind tabaks, pead tegutsema enne, kui on liiga hilja.

Mis on emotsionaalne kurnatus?

Meie üldine heaolu toetub kolmele sambale: emotsionaalne, füüsiline ja sotsiaalne tasakaal. Emotsioonid on esimesed, mis reageerivad, kui elus tekib kriis. Probleem on aga selles, et oleme harjunud oma tundeid eirama või nende eest põgenema, pidades tunnete väljendamist nõrkuseks.

Just oma tunnete ja vajaduste ignoreerimine põhjustabki emotsionaalset kurnatust. Kui emotsioonid on tasakaalust väljas, suureneb läbipõlemise oht. Sellega võivad kaasneda meeleolu langus, ärrituvus ja suhteprobleemid.

Emotsionaalne kurnatus ei teki ainult liiga suure töökoormuse tõttu. See ei ohusta üksnes neid, kellel on suur pere, vastutusrikas töö või laenukoormus. Kurnatus võib tekkida ka siis, kui inimene annab pidevalt rohkem, kui vastu saab – kui ta unustab iseenda ja oma vajadused.

See on aeglane ja salakaval protsess, mis hiilib ligi märkamatult. Ühel hetkel avastab inimene, et tal pole enam jõudu ega tahtmist midagi teha – ta lihtsalt ei pannud tähele hoiatavaid märke, mis kõik sellele eelnesid.

Märgid, mis ei peta

Sellepärast ongi oluline kuulata oma keha ja tundeid, et mõista, milline on sinu vaimne seisund. Teadlikkus oma emotsioonidest aitab ennetada nende mõju igapäevaelule ja suhetele.

Ärrituvus ja äkilised tujumuutused – inimene reageerib tugevalt ka väikestele ärritajatele.
Huvi ja motivatsiooni kadumine – varem meeldivad tegevused ei paku enam rõõmu.
Väsimus ja unetus – puhkus ei taasta enam energiat.
Kehareaktsioonid – südamerütmihäired, peavalud, seedeprobleemid, söömishäired.
Isolatsioon – soov üksi olla, vältida suhtlust või töökaaslasi.

Sageli ei saa inimene ise arugi, et ta on vaimselt ülekoormatud, kuni keha enam lihtsalt ei jaksa.

Mida sellisel juhul teha?

Kõige olulisem on õppida leppima nii positiivsete kui ka negatiivsete emotsioonidega. Keskendu iseendale ja oma vajadustele – nii väldid rahulolematust ja sisemist tühjust.

Hingamis- ja lõdvestusharjutused aitavad rahustada närvisüsteemi ja maandada stressi.
Vaatepunkti muutmine aitab katkestada negatiivsete mõtete ahela.
Abi küsimine ja tööde jagamine vähendab koormust.
Õpi ütlema „ei“, kui tunned, et ei jaksa.
Planeeri aega puhkuseks ja lähedaste jaoks.

Elu saab alati muuta – olgu see tööl või eraelus. Pane kirja oma eesmärgid ja prioriteedid, et taastada tasakaal ja anda elule uuesti tähendus.

Clever adsense

Viimased

Kui väsimus ei lähe üle: kuidas ära tunda emotsionaalset kurnatust enne, kui on hilja