Halb ülemus võib oma alluvad haigeks teha Tööst tulenev stress mõjutab tervist sama tugeval...
Halb ülemus võib oma alluvad haigeks teha
Tööst tulenev stress mõjutab tervist sama tugevalt kui suitsetamine – ja sageli on selle algpõhjus halva juhi käitumine. Siin on, kuidas mõju ära tunda ja end kaitsta.
|
| foto : Canva |
Töökohastress on üks levinumaid tänapäevase elu varjatud haiguseid. Uuringud viitavad, et töö juures kogetud pinge võib olla sama kahjulik kui suitsetamine või krooniline unepuudus. Eriti rängaks muutub olukord siis, kui stressi allikaks on inimene, kelle juhtimise all sa iga päev töötad – sinu ülemus.
Miks see oluline on? Halva juhi käitumine ei mõjuta üksnes tööõhkkonda, vaid ka vaimset ja füüsilist tervist. Pikaajaline pinge võib viia ärevuse, depressiooni ja kehaliste haigusteni.
Stress töökohal – nähtamatu epideemia
Umbes veerand töötajatest tunnistab, et kogeb regulaarselt tööstressi. Peamisteks põhjusteks on liiga suured nõudmised, ajapuudus ja raskused kohanemisel. Statistika järgi kannatavad naised tööstressi all sagedamini kui mehed – sageli seoses suure vastutuse ja rollikoormusega nii tööl kui kodus.
Samuti usub ligikaudu 75% töötajatest, et nende ülemus mängib stressi tekkes määravat rolli. Ebapädev, autoritaarne või hoolimatu juht võib tekitada emotsionaalseid kannatusi, mille mõju tervisele on võrreldav kahjulike eluviisidega. Kui see kestab kuid või aastaid, on tulemuseks läbipõlemine või depressioon.
Kuidas stress keha ja meelt mõjutab
Pikaajalise pinge korral toodab keha liigselt stressihormooni kortisooli. Lühiajaliselt aitab see pingega toime tulla, kuid kroonilisena koormab organismi ja mõjutab aju piirkondi, mis vastutavad tuju ja motivatsiooni eest – sealt ka meeleolulangus ja depressioonirisk.
- immuunsüsteemi nõrgenemine ja sagedased haigused;
- unehäired ja väsimus;
- nahapõletikud ja ärritused;
- südame-veresoonkonna probleemid;
- ainevahetushäired (sh diabeedirisk);
- äärmuslikel juhtudel ka vähiriskide suurenemine.
Kuidas stressi kontrolli all hoida
Alusta märkamisest ja järjepidevatest harjumustest. Need kolm sammu on lihtsad, aga tõhusad:
- Koosta plaan. Pane kirja kõik tööülesanded ja tõmba iga lõpetatud punkti taha linnuke. Selgus vähendab ärevust.
- Harjuta eneseregulatsiooni. Jälgi oma reaktsioone; vasta pärast hingetõmmet, mitte hetkeemotsiooni pealt.
- Sea piirid. Lülita õhtuti ja nädalavahetustel tööteated välja – aju vajab taastumiseks puhkust.
Kui probleem on ülemuses
Juhti sa alati muuta ei saa, kuid muuta saad oma reaktsiooni ja kaitsta oma vaimset ruumi. Allpool mõned levinud ülemusetüübid ja toimetulekuvõtted.
Despootlik ülemus
Alandab, otsib konflikti, juhib hirmu kaudu.
- Hoia emotsionaalset distantsi; vasta faktidega.
- Väldi lõputuid vaidlusi, kus ta soovib “võita”.
Kaootiline ülemus (“mission impossible”)
Juhuslik ülesannete jagamine, pidevalt muutuvad prioriteedid.
- Dokumenteeri kokkulepped ja ülesanded kirjalikult.
- Jälgi prioriteete nimekirjaga – vähendab süüdistuste riski.
Tööle elav ülemus
Töö on kõik – tempo on halastamatu ja “24/7”.
- Sea selged piirid; küsi tähtaegu ja ressursse.
- Ära lase tema tempol dikteerida sinu taastumist.
Väga efektiivne, kuid nõudlik ülemus
Ootab kõigilt sama tulemust ja kiirust kui endalt.
- Ära mõõda end tema standardiga; keskendu oma rollile.
- Planeeri taastumisaeg – kõrge tempo vajab teadlikku pausi.
Ebasümpaatne, tujukas ülemus
Kiiresti ärrituv, eelarvamustega, pidevalt kriitiline.
- Ära võta isiklikult; väldi emotsionaalseid vaidlusi.
- Märka päästikuid ja hoia neist eemal.
Lõpumõte: Töö peaks toetama sinu arengut, mitte kurnama. Kui ülemuse käitumine mõjutab juba tervist, otsi tuge – personaliosakond, usaldusisik, psühholoog või vajadusel karjäärimuutus. Sinu tervis on alati olulisem kui ükski ametinimetus.
.png)
Kommentaare ei ole