Millest see tuleb, et inimene muutub kibestunuks?

   Kibestumus tekib, kui inimene ei ole oma eluga rahul.    Igapäevane stress, liiklusummikud ja halb ilma on vähesed teguri...

 

 Kibestumus tekib, kui inimene ei ole oma eluga rahul. 

 

Igapäevane stress, liiklusummikud ja halb ilma on vähesed tegurid, mis mõjutavad meie tuju. Ent erinevalt levinud ideedest ei puuduta kibestumus üksnes eakaid inimesi. 

 

Rahulolematus

Kibestumus tekib, kui inimene tunneb rahulolematust, ebaõiglust või kõrvalejäetust. Kibestumus tekib isiklikust rahulolematusest, millega on raske leppida. See võib olla seotud ootustega teiste ja iseenda suhtes. See paneb inimest teisi hukka mõistma ja kritiseerima. Arvama, et vanasti oli kõik parem. 

 Väheses koguses võib rahulolematuse tunne aidata inimesel ennast ületada ja aidata tal oma eesmärke ellu viia. Ent kui asi puudutab kroonilist rahulolematust, ei ole inimene kunagi millegagi rahul. Ta satubki sellisesse nõiaringi, mil iga päev toob põhjust rahulolematuseks ja hädaldamiseks. Krooniline rahulolematus on nagu vangla, mis ei lase inimesel rõõmu tunda isegi väikestest asjadest ning nautida käesolevat hetke. 

 

 

 

Keskkond ja suhted

Erinevalt sellest, mida arvatakse, ei ole kibestumus seotud sugugi vanusega. Kibestumise ja vananemise vahel ei ole mingit seost. Kibestumus võib tekkida varem ja olla seotud ümbritseva keskkonna ja isiklike suhetega. 

On noori inimesi, kellel see iseloomujoon tekib üsna varakult. Tegemist on inimestega, kes kogu aeg teisi kritiseerivad ja on oma elu suhtes rahulolematud. Vanemaks saades muutuvad mõned neist ka targemateks ja õpivad, kuidas üle olla, see aitab neil pettumustega paremini toime tulla. Teised aga kibestuvad veelgi, eriti siis, kui nad on maast madalast harjunud teisi kritiseerima ja olema rahulolematud kõige suhtes.

 

 

Väljakutsetega toimetulek

Et kibestumist vältida, tuleb leppida raskustega, mida elu meile saadab ja olla valmis muutuma. See ei ole mingi reegel, et vanemaks saades muutub inimene rahulolematuks. Inimene peab õppima väljakutsetega toime tulema ja muutma neid positiivseteks kogemusteks. Samuti on tähtis suhtlusringil. Tuleb end ümbritseda heatahtlike inimestega, kes on valmis sind ära kuulama ja toetama vajaduse korral, see tõstab enesehinnangut. 

Kokkuvõtteks on kõik vaatenurga küsimus. Tuleb õppida rahul olema sellega, mis sul on ja lasta lahti sellest, mida su kontrolli alt väljub. See aitab rahulolematust eemal hoida. Hea oleks hoida ka positiivset hoiakut ning keskenduda rohkem sellele, mis on hästi. Ka see aitab muuta vaatenurka ning elada palju rahulikumalt.