"Ma olen 52-aastane ja tema 32. Me ei tee väljagi sellest, mida teised arvavad!"

 Suur vanusevahe paarisuhtes ei takista õnnelik olemist.    Ühiskonnal on omad reeglid ja neist kõrval...

 Suur vanusevahe paarisuhtes ei takista õnnelik olemist.

 

 Ühiskonnal on omad reeglid ja neist kõrvalehoidmine toob paratamatult kaasa hukkamõistu. Kui paaril on 3–5 aastat vanusevahet, ei pea seda keegi probleemiks – peaasi et mees on vanem. Kuid suurema vanusevahe korral ei hoia inimesed oma arvamust vaka all. Ometi pole armastus tegelikkuses vanuse küsimus ja paljud paarid on õnnelikud, isegi kui neil on suur vanusevahe. Täna kirjutame paaridest, kes seisavad vapralt vastu teiste pilkudele ja arvamustele, et kaitsta oma armastust.

„Tema on 54, mina 27. Ta on isegi mu vanematest vanem. Ja tema lapsed on minust vanemad,” jutustab Kertu, lisades, et nende suhe polnud alguses kerge „Me teadsime väga hästi, et nii suure vanusevahega pole suhe sugugi kerge isegi mitte meie endi jaoks. Mõnikord on see isegi hirmutav, no kui ma mõtlen, kui vana tema on siis, kui mina ükskord pensionile jään. Aga imelikul kombel me nagu üldse ei vaidle ega tülitse. Võiks ju arvata, et erinevad põlvkonnad ja palju erinevaid arusaamasi - aga ei! (...) Ma olen väga rahul oma mehega. Ta on samal ajal mu abikaasa, isa ja usaldusisik! ".

 Kui mees on partneritest vanem, siis muretsetakse tavaliselt suhte kestvuse, tervise ning pere loomise pärast. Kairi on 34-aastane naine, tema abikaasa tähistab aga varsti oma 50ndat juubelit.

"Me rääkisime oma suhte alguses pikalt kõigest sellest, Jaanus hästi palju muretses, et mida teised võivad arvata. (...) Mina ju tahtsin ka lapsi. Ka sellega oli Jaanusel raske, et kuidas ta nii hilises eas nüüd isaks saab. Lõpuks ta suutis õnneks maha rahuneda ja nüüd on meil kaks väikest tütart kodus kasvamas. ".

 Avatud suhtlus juba algusest peale aitas ka seekord vältida konflikte.

 

Merike on aga oma mehest Siimust 20 aastat vanem ja pole asja, mida ta pole nende suhte kohta kuulnud. Merike ainult naerab selle peale.

"Meil on 20-aastat vanusevahet, koos oleme aga juba 4 aastat. Loomulikult annab see kõneainet, las klatšivad, mis inimestel ikka muud teha on! Kui me tuttavaks saime, olin mina 52-aastane, Siim aga kõigest 32. Ei, ausalt, ma ei otsinud noori mehi ja isegi ei näinud neid. Aga see kuidagi juhtus nii, et elu viis meid kokku. Vastastikkune külgetõmme ja armastus esimesest silmapilgust. (...) Õnneks ma olen paksu nahaga ja ei tee välja teiste pilgust ja kommentaaridest. Ma tean küll, mida räägitakse! ".

Aga Merike ei kahetse midagi :

"Miks ma peaksin? Mul on ilus elu. Ma olen naine, keda armastatakse. Meil pole Siimuga kunagi igav. Ja me ei kasuta noort poissi ära, ausalt! ".

Samasugune on ka Ragne elu. Ragne on 42-aastane naine, kelle mees on temast 10 aastat noorem.

"Ma olen temast kümme aastat vanem, mul on kolm last ja ma läksin isegi nii kaugele, et sain temaga ka isegi lapse. Nüüd on meil ühine poeg. (...). Kui ma rasedaks jäin, siis tema vanemad tulid kohe meid õnnitlema, minu vanemad aga vajasid aega, et selle mõttega harjuda, et me nüüd jäämegi kokku. Nüüd on nad Jako omaks võtnud. "

Vanusevahe iseenesest ei olegi probleemiks. Loeb hoopis see, kuidas paar ise sellesse suhtub ja seda võtab, jäädes alati teineteise vastu siiraks ning olles üksmeelsed. Ükski küsitletud paar ei eiranud vanusevahet ja sellega kaasnevaid võimalikke probleeme. Kõik arutasid seda – mõnikord isegi pikalt. Just selline varajane arutelu aitab sageli panna tugeva aluse suhtele. Ja kui nendest lugudest midagi õppida, siis just seda: ära lase teistel enda eest otsustada. Nagu Martine kokku võtab:

„Me armastame teineteist ega pööra kuulujuttudele tähelepanu – see on meie lugu ja meie elu.”