Lapse keha on tema enda oma. Üks spetsialist soovitab küsida väikelastelt nõusolekut enne mähkme vahetamist

Austraalia spetsialist soovitab lapsevanematel mähkmevahetuseks luba küsida Deanne Carsoni arvamus on tekitanud kirglikku arutel...

Austraalia spetsialist soovitab lapsevanematel mähkmevahetuseks luba küsida

Deanne Carsoni arvamus on tekitanud kirglikku arutelu – kriitikud peavad seda absurdsuseks, toetajad näevad austava suhtlemise alust.

Meie tänapäeva maailmas, kus on tähtis lapse heaolu, on üks austraalia spetsialist tõstatanud küsimuse laste kasvatuse suhtes. Tema nimi on Deanne Carson. Ta soovitab lastevanematel paluda oma väikelastelt luba mähkmete vahetamiseks. Ehkki tema arvamus on tõstatanud juba suurt poleemikat, jääb Deanne Carson oma arvamuse juurde, et iga lapse keha on tema enda oma ja tema ise peab andma nõusolekut selleks, et lapsevanem tema mähkmeid vahetab. Mis siis, et ta on liiga väike selleks, et aru saada ja mõista.

Oma intervjuus ABC News'ile selgitas Deanne Carson, et lapsevanemad peaksid seadma sisse vastastikkuse kokkuleppe isegi siis, kui beebidel pole veel oma sõna kaasa öelda. See ei tähenda, et laps peab suusõnaliselt oma nõusolekut andma, tähtis on jätta ruumi ka mitteverbaalsele suhtlemisele nagu silmside, mis on iga suhtluse alus. Carsoni sõnul tuleb oodata, et laps annab märku nõusolekuks, see annab talle teada, et tema arvamus samuti loeb.

Otse loomulikult pälvis tema sõnavõtt meedia tähelepanu ning leidis laialdast vastukaja sotsiaalmeedias. Palju oli neid, kes pidasid sellist ideed absurdseks.

"Kui tita nutab, sest ta mähe on täis, peaks see iseenesest juba selge olema, et kuiv mähe tuleb lapsele alla panna."

Teised aga kaalusid asja praktilisemat poolt: "Mis siis, kui laps ei taha? Jätame talle selle märja mähkme alla ja ootame, kuni ta pepu punaseks läheb?". Ent oli ka neid, kes aru said Carsoni üleskutsest ning mõistsid, miks on vajalik küsida ka lapse nõusolekut mähkme vahetamiseks.

Näiteks võttis sõna üks vägistamisevastane organisatsioon, mis toetas Deanne Carsoni algatust lisades, et lapsel on õigus öelda, kui talle midagi ei sobi. Samuti on lapsel õigus kaitsta oma keha.

Laste nõustaja Julie Romanowski ütleb isegi, et asi ei piirdu üksnes mähkmete vahetamisega, lapselt tuleb isegi küsida, kas ta tahab, et teda kallistatakse või mitte.

Peale kõiki vastuseid, mis Deanne Carsoni sõnavõtule järgnesid, pidas ta oluliseks selgitada oma seisukohta. Ta ütles, et kõik need kommentaarid, mis ta sai, tegid talle väga palju haiget. Tema idee ei olnud üldse see, et iga kord, kui lapsevanem tahab oma last pesta või tema mähkmeid vahetada, peab ta selleks eraldi luba küsima.

Vastupidi, ta tahtis julgustada lapsevanemaid suhtlema maast madalast oma lastega. Eesmärk pole üldse see, et lapsevanem iga kord küsib lapselt luba, kas ta võib mähkme ära vahetada või mitte, vaid õpetada lapsele maast madalast mida tähendab see, kui lapsevanem palub millekski luba. Lapse keha kuulub ju ainult lapsele.

Selle jaoks, et laps sellest aru saaks, peab seda talle varakult seletama. Ehkki praegu võib tunduda see naeruväärsena või liialdusena, on sellel siiski plusspunkte lapse arengu suhtes. Laps, kes kasvab keskkonnas, kus tema arvamusega arvestatakse ja kus tema keha austatakse, muutub enesekindlamaks ning oskab ise hiljem vajalikke piire paika panna.

Sellepärast tulebki alustada kohe siis, kui laps on alles väike ja öelda talle, et nüüd me vahetame sul mähkme ära. Selline suhtumine aitab kasvatada tugevaid ja teadlikke noori, kes tulevad hiljem elus toime igasuguste väljakutsetega.