Agnese lugu: kogu varandus kassidele Agnes elab ühes väikeses linnakeses. 78-aastasena võttis ta vastu otsuse, mi...
Agnese lugu: kogu varandus kassidele
.png)
Agnes elab ühes väikeses linnakeses. 78-aastasena võttis ta vastu otsuse, mis üllatab nii mõndagi. Nimelt otsustas Agnes jätta kogu oma maise varanduse oma kassidele, mitte lastele.
Agnes on jõudnud oma elu üle järele mõtelda ja otsusele jõudnud.
"Lapsed elavad kõik kaugel. Mitte kellelgi ei ole aega nii paljustki, et tuleks oma vana ema ka korra aastas vaatama. Kus sa sellega! Ega see kerge ei ole, aga mis sa teha saad, kui see juba kord nii on. Aga õnneks päris üksi ma ka ei ole, mul on kolm kassi."
Agnese kassid ei ole tavalised kassid. Miisu, Jassi ja Kiki on Agnese ainus pere, kes talle jäänud on.
"Ma ei tea, mis ma ilma nendeta teeksin. Ma ei saa õhtul isegi sõba silmale, kui mõni on kaugemale tuuritama läinud. Nad on kogu mu elu. Mina saan neile anda seda, mida nad vajavad. No mida loom ikka vajab? Hellust ja hoolt. Ja sama saan vastu ka neilt. Ma kohe tunnen, et nad hoolivad minust. Tuleb sülle ja nurrub, kohe on südamel kergem ja mured kaovad ära."
Agnes pole oma rahaasjadest kellelegi aru andnud ega peagi. Ent see on kindel, et lastele ei jäta ta midagi. Agnes tahab kindlustada, et kui temaga peakski midagi juhtuma, on tema hoolealuste elu kindlustatud ja neil pole vaja puuduse üle kurta.
"Praegugi ei hoia ma oma kasside pealt kokku. Nende peale kulubki mul kõige rohkem raha. Vaata, mis loomaarsti juures käimine maksab. Korralikust kassitoidust rääkimata."
Agnes on vastu võtnud otsused, mis puudutavad tema lemmikute tulevikku.
"Ma olen hoiused teinud. Kõik, mis mul on, läheb sinna. Kõik kasside heaks. Teistele mitte sentigi."
Agnese otsusega on kursis ka need, kellega ta kõige rohkem suhtleb. On neid, kes teda mõistavad ent on ka neid, keda selline otsus õlgu kehitama paneb.
"Juhan näiteks vangutab pead : Ma saan aru, et lapsed võiksid rohkem huvi üles näidata oma ema vastu, ega see kõige ilusam ei ole küll. Aga kas nüüd sellepärast maksab kõike kassidele jätta? Mingi vahepealne võimaluse oleks olnud vist õiglasem."
Ega kõik ei peagi mõistma seda, et mõnikord võib loom olla inimesele tähtsam ja lähedasemgi, kui oma pereliikmed.
Agnes ei lase ennast sellest heidutada.
"Mina oma lapsi testamenti ei pannud. Ma ei taha, et neile midagi jääks kui neil nii paljukski aega ei ole, et tulla mind vaatama."
Lausub Agnes ilmse kibestumusega.
"See on minu raha. Ja minu elu. Mina otsustan. Ma tahan jätta selle neile, kes on päriselt minuga koos ja väärt seda."
Läbi selle loo on näha teistsugust nägemust armastusest ja hoolest. Agnese otsus jätta kõik kassidele näitab seda, kuidas tingimusteta armastus võib olla tugevam traditsioonilisest pereväärtustest.
"Kui te teaksite, kui palju mu kassid on mulle andnud. Palju rohkem kui ma kunagi suudaksin vastu anda. Tänu neile on mul elus hing kodus, keegi, kes mind ootab ja keegi, kellel on mind vaja. Hea tuju on kohe koju tulla, kui sellised tegelased sind ees ootavad. Ma ei tunne end tänu neile üksi."
Agnese lugu on ehe näide sellest, et armastus ja hoolitsus ei pea kinni traditsioonilistest mõõtudest. See näitab ka, et meil kõigil on oma tee õnne ja elu mõtteni. Agnese jaoks on tema kassid midagi enamat, kui lihtsad lemmikloomad. Nad on tema pereliikmed. Kassidel on Agnese südames kindel koht, nad aitavad tal üksindusest üle saada.
Kokkuvõte
Agnese otsus jätta kogu oma varandus kassidele on julge ja teistsugune. See peegeldab tema kogemusi ja suhteid oma lastega, kuid samas ka sügavat sidet oma lemmikutega. Lugu tuletab meelde, et armastus ja hool võivad väljenduda väga erineval kujul ning mõnikord võivad just loomad pakkuda seda, mida inimesed ei suuda. Agnese valik tõstab esile hoolimise tähtsust ja paneb mõtlema, mida peame oma elus kõige väärtuslikumaks.
Kommentaare ei ole