Mart (58) : "Ma ütlesin neile, tõstku oma kriuksuv kiik mujale, miks ta peab just minu aia kõrval olema!"

 "No mis sa teed ära, kui mõnele inimesele pole mõistust antud!"   Ühes rahulikus äärelinnas elab 58-aastane M...

 "No mis sa teed ära, kui mõnele inimesele pole mõistust antud!"

 

Ühes rahulikus äärelinnas elab 58-aastane Mart, kelle elu muutus sel päeval, kui ta sai endale uued naabrid. Mardi uutel naabritel on kaks väikest last, üks on nelja-, teine kuue aastane. Ehkki lapsed peaksid just rõõmu tooma tänavasse, on Mardil väga raske sellest ajast rahu saada ja seda omaenda aias. Aed on aga Mardi uhkus ja pelgupaik, tal on seal oma nurk, kus ta käib istumas ja lehti lugemas.

Ent sellest ajast, kui uued naabrid sisse kolisid, on Mardi rahu rikutud. Laste kilked ja naer, lisaks kiige pidev kriuksumine on pannud Mardi närvid tõsiselt proovile. Mart ei saa enam ilusate ilmadega rahulikult oma aias istuda ja raamatut lugeda, vaid peab kuulma soovimatut lärmi. 

 

Kujutage nüüd endale ette, et väljas on ilus ilm, päike paistab ja sa tahaksid minna aeda kohvi jooma. Ent jõudes aeda on rahu läinud, sest just tara kõrval on naabri kriuksuv kiik, mille peal lapsed ennastunustavalt lõbutsevad, lisaks laste kilked. Mart ütleb, et tal ei ole laste vastu midagi, ta tahab lihtsalt tunda end omas kodus hästi ja olla mõnikord ka rahus ning vaikuses.

Ühel päeval võttis ta end kokku ja käis naabritega rääkimas. Ta pakkus välja, et tuleb aitab neil kiige mujale tõsta või siis mõtelgu teiste peale ja pangu see üldse ära ent Mart ei oleks arvanud, et talle niimoodi vastatakse. Naabrinaine ütles kohe, et lapsed on alles väikesed, Mart peaks sellest ometi aru saada. Naabrimees aga läks kohe isiklikuks ja küsis, kas nüüd tuleb keelata lastel hingamine ka ära. Mingit lahendust kumbki välja ei pakkunud. 

 

Päevad möödusid. Mart on vahepeal katsunud nii hästi kui võimalik harjuda selle lärmiga, mis naabrite aiast tuleb. Ometi on tema rahu rikutud ja tal pole enam neid õigusi, mis varem. Mart tunnistab, et tunneb suurt pettumust, et naabrid oma lapsi korrale ei kutsu. Isegi kodus kuuleb ta seda põrgulikku kiike. 

Otsides lahendust probleemile on Mart kaalunud mõtet minna teiste naabritega rääkima. Võib-olla kurdavad ka teised lärmi üle, võib-olla üheskoos suudavad nad noortele vanematele aru pähe panna. Arvestada tuleks ju kõikidega. Võib-olla saaks paika panna kellaajad, mil naabrid saavad rahu. 

 

Kuidas ka ei ole, alati maksab meeles pidada seda, et suhtlemine ja teistega arvestamine on kõige alus. Kui Mart suudab oma probleemi tõesti selgitada nii, et teised sellest aru saavad, võib-olla õnnestub tal ka midagi muuta. 

Sellist probleemi on ilmselt ka mujal ette tulnud, eriti seal, kus osad tahavad puhata, teised aga lõbutseda. Sageli juhtub ka seda, et naabritel on oma õistustest teistsugune ettekujutus. Külg-külje kõrval on tihti raske elada ent kui mõlemad pooled on valmis kompromisse tegema, võib kõik veel hästi lõppeda.