Mari (53) "Ma ei saa sinna midagi parata, kui mulle ei meeldi suvi ja kuumus!"

     Väljas on suvised ilmad, mis kõiki välja tõmbab. Grillimise hooaeg on täies hoos, inimesed naudivad suve. Mari ag...

 

 

 Väljas on suvised ilmad, mis kõiki välja tõmbab. Grillimise hooaeg on täies hoos, inimesed naudivad suve. Mari aga tunnistab, et suvi ja kõik sellega kaasnev on talle lausa vastumeelne.

 "Ega kõik ei peagi aru saama, " ütleb Mari : "Ega selliseid inimesi vist teisi ei ole. Kõikidele ju meeldib suvi muidu. Aga niipea, kui temperatuur tõuseb üle 22 kraadi, on mul juba raske hingata. Kõrvetav kuumus ja see higistamine on minu jaoks lausa vastik. Mind absoluutselt ei tõmba välja sellise ilmaga. 

Suvel on mul tavaliselt ventilaator, mis töötab terve päeva ja pimendavad kardinad. Päeval, kui väljas on palav, olen ma kas tööl või kodus. Mul lihtsalt ei ole muuks jõudu. Ausalt kohe. Öösel ei saa magada ka. Vaatan inimesi, kes isegi palava ilmaga suudavad jooksmas käia ja imestan, kust nad selle jõu võtavad.

 

 

Lisaks on minu jaoks väsitav ka see, kui palju kutsutakse külla just suvisel perioodil. Ikka grillima. Ikka aiapeole. Mere äärde piknikku pidama. Aga kui ma olen introvert? Mulle ei meeldi sellised rahvast kogunemised. Talvel millegipärast selliseid küllakutseid tuleb vähem ette. Talvel ei imesta keegi, kui ma ütlen, et olen kodus. Miks ma suvel ei või kodus olla? 

Mis puutub puhkusesse, siis mina kuuma ei armasta, igasuguseid soojamaareisid ei tule kõne allagi. Mu tuttavad muud ei teegi, kui käivad kõik Vahemeremaad ükshaaval läbi, mina otsin ikka selliseid sihtkohti, kus saaks hingata natuke kergemalt. No Norrasse lähen või Islandile. Vot seal on hea kliima. 

 

 

Veebruaris käisin kaks nädalat Lapimaal. Talv sobibki mulle kõige rohkem. No seal oli lund ikka palju ja mina nii õnnelik. Muidugi ei saa mu sõbrad aru sellest, aga mina eelistan palju rohkem ilusat talve kui kõrvetava päikese käes rannaliival peesitada. Soe kampsun, mõnus tassike teed ja praksuv kaminatuli - mida veel tahta!

Palavate ilmadega ma ei jaksa lihtsalt midagi teha. Isegi mõtelda ei viitsi. Peas valitseb selline segadus kogu aeg. Pidevalt on tahtmine magada. Minul isiklikult tekivad kohe nahaprobleemid nagu keelduks keha normaalselt funktsioneerimast. Ma näen inimesed käivad õhtul hilja naudivad ilusaid suveõhtuid, mina olen nagu siil udus, pidevalt väsinud ja kurnatud.

Lisaks see pidev lärm, mis suvel on. Laste hüüded väljas, naabritel mängib muusika kõvasti, kõik aknad lahti ka, kuuleb ju ära. Lisaks on tuba sääski täis. Mina tahan rahu saada, mitte elada mingi pideva lärmi sees.

 

 

Ma ei jaksa ära oodata, mil saab mantli jälle kapist välja võtta. Minna poodi nii, et ei tekiks õhupuudust ja pärast ei oleks higist läbimärg. Et sügisene äike viiks selle palavuse minema ja saaks jälle hakata suppi tegema. Mulle meeldib selline mõnus karge õhk.

See ei pruugigi kõikidele meeldida, ma ei vaidle vastu, aga mulle see meeldib. Kõik inimesed ei armasta suve. Mina eelistan jääda rahulikult koju ja oodata ära sügise saabumine. Ma juba loen päevi. Siis saab jälle rahulikumalt hingata. Praegu aga töötab ventilaator mul kogu aeg ja kardinad on ees. Ma ei jaksa ära oodata, mil puulehed hakkavad värvi muutma, see tähendab, et sügis pole enam kaugel.