Öeldakse ju, et sõpradel on meie elus väga tähtis koht. Sageli aga juhtub, et ühel või teisel eluetapil me märkame...
.png)
Öeldakse ju, et sõpradel on meie elus väga tähtis koht. Sageli aga juhtub, et ühel või teisel eluetapil me märkame, et inimesed, keda me pidasime oma sõpradeks, ei vastagi meie ootustele. See arusaamine võib teha haiget. Paljud meist jõuavad peale 35. eluaastaid järeldusele, et tõelisi sõpru ei olegi nii palju, kui me oleksime seda võinud arvata.
Maarika otsustas hiljuti lõpetada suhtlemise osade sõpradega. Mitte sellepärast, et need inimesed talle enam ei meeldinud, vaid sellepärast, et ta juba mõnda aega tundis nagu oleksid suhted rohkem ühepoolsed. See tunne nagu oleksid sina ainuke, kes kogu aeg peab teiste jaoks olemas olema, teistel aga harva leidub aega sinu jaoks, on väga kurnav. Maarika tahtis jagada ka teistega oma kogemust.
Alguses olid tema suhted väga head. Ikka lubati, et ollakse teineteise jaoks olemas. Koos pidutseti ja tähistati sünnipäevi. Ent kui Maarikal tekkisid probleemid või tuli tal raskustega hakkama saada, tundis ta tihti end üksi. Maarika ise oli selline, kes alati oli teiste jaoks olemas, alati aitamas lootusega, et see on vastastikune. Tegelikkuses aga oli nii, et kui Maarikal oli teiste abi vaja, polnud tal kedagi võtta.
Kui Maarika helistas ühele või teisele ja küsis, kas nad saavad teda aidata, oli neil alati vabandus varnast võtta, miks nad tulla ei saanud. Eriti õhtuti, pärast pikka ja väsitavat tööpäeva tundis Maarika end üksi ja vajas nii väga, et keegi kasvõi kirjutaks paar rida. Ent tema sõbrad isegi ei teadnud, milliste probleemidega Maarika peab maadlema ja toime tulema ning tegelesid üksnes oma isiklike muredega.
Otsustav hetk jõudis kätte siis, kui Maarika ema haigeks jäi. Maarikal oli sel hetkel vaja kedagi, kellele ta saaks lihtsalt ennast tühjaks rääkida, ta vajas moraalset tuge. Ent kui ta sõbrale oma muredest rääkis sel ajal, kui nad väljas söömas käisid, hakkas too hoopis oma puhkuseplaanidest talle rääkima. Maarikale tegi see tõeliselt haiget, et tema probleemidesse niimoodi suhtutakse. Sellel hetkel jõudiski talle kohale, et need inimesed ei ole tõelised sõbrad, vaid on kohal üksnes siis, kui neil midagi vaja on.
Maarika otsustas, et ta ei jookse enam edaspidi neile appi, kui nad kutsuvad. Tegelikult ei olnudki nii lihtne nendega suhtlemist lõpetada, aga Maarika teadis, et see on vajalik. Ta tahtis tagasi saada oma hingerahu ja otsustas edaspidi neist inimestest eemale hoida.
Olles võtnud selle otsuse vastu, lõpetas ta teistele helistamise. Ta ei saatnud enam sõnumeid, ta ei organiseerinud enam kokkusaamisi. Ning ta jõudis arusaamisele, et ju ta siis ei olnudki nii vajalik nende jaoks olnud, sest need niiöelda sõbrad isegi ei märganud, et Maarika neist eemale hoiab. See oli valus ent samas vajalik õppetund.
Maarika ei suhtle enam nendega. Ei saa öelda, et ta tunneks end nüüd sellest ajast paremini, üksindus teeb talle tihti haiget. Ta tunneb tühjust, mida tal on raske täita. Ent samas on tal alles eneseväärikus. Ta ei suru ennast teistele peale, ei näe vaeva, et kokku saada.
Edaspidi paneb ta paika kindlad piirid. Pikka aega uskus Maarika, et suhete hoidmine sõltub temast samuti. See oli aga täiesti vale arusaam. Nii nagu igas suhtes, peab ka sõpradevahelises suhtes valitsema tasakaal. Kui seda ei ole, ei ole mõtet enam ka pingutada.
Nüüd katsub Maarika leida oma ellu neid, kes hindavad siiraid suhteid. See ei ole alati kerge ega lihtne, sest tugeva suhte ülesehitamiseks läheb vaja aega. Ent tänu sellele on Maarika mõistnud, mida ta tegelikult ootab ühelt sõbralt.
Maarika usub, et ta ei ole ainus, kes on sattunud selliste inimeste otsa. Kas sina oled ka läbi käinud inimestega, keda sinu mured õieti ei huvitagi ja kes kohe kaovad, kui sul on abi vaja? Kas pole õige, et teinekord on vaja teha oma elus läbi suurpuhastus selleks, et hoida oma hingerahu.
Maarika loodab, et teised jagaksid talle nõuandeid ja soovitusi.
.png)
Kommentaare ei ole