Liis (32) : "Sõbrad solvusid lihtsalt sellepärast, et ma palusin neil aidata natuke rahaliselt meid pulmapeo organiseerimisel! 200 eurot ei ole ju nii suur raha!?!"

 Tänapäeval on pulmapeo organiseerimine teatavasti väga kulukas. Liis on unistanud uhkest pulmapoest sellest ajast saadik, kui ta o...

 Tänapäeval on pulmapeo organiseerimine teatavasti väga kulukas. Liis on unistanud uhkest pulmapoest sellest ajast saadik, kui ta oli veel väike tüdruk. Ent ilmselt ei saagi ta oma unistusi täide viia kuna kõik jääb raha taha. 

Liis hakkas organiseerima varakult oma unistuste pulmapidu. Külaliste nimekiri on pikk. Teenustepakkujate nimekiri samuti. Ent kurvaks teeb see, et kõik see võtab palju raha ja raha on see, mida Liisil ei ole. See oli ka põhjuseks, miks Liis otsustas oma sõprade poole abipalvega pöörduda ja palus neil aidata rahaliselt. Liisi arvutuste kohaselt tuleks ta ilusti omadega välja, kui lähedased sõbrad oleksid igaüks toetanud teda 200 euroga. "Ma arvasin tõesti, et mu sõbrad saavad ju aru, et see on minu jaoks tähtis. ", ohkab Liis: "Mina oleksin küll neid toetanud. Ega me siis iga päev ei abiellu, vaid kord elus! See on ju tähtis, et sõbrad üksteist toetaksid sellistel tähtsatel hetkedel, kas pole nii? "

 

 

Liis on oma unistuste pulmapeo jaoks tõesti palju vaeva näinud ega ole jätnud ühtegi pisiasja kahe silma vahele. Pulmapidu ei ole tema jaoks lihtsalt tseremoonia, vaid armastuse sümbol. Ta on nii kaua unistanud sellest päevast ja kujutanud seda endale oma vaimusilmas ette. Ent midagi pole teha, hinnad on praegu sellised nagu nad on ja selle tõttu Liis otsustaski rääkida otse oma sõpradega. 

Hoolimata headest kavatsustest sai Liis halva vastuvõtu osaliseks. Ta tõesti ei oodanud sellist reageeringut. Ta arvas, et ta sõbrad saavad aru. "Ma ei saa aru, miks see neile nii suurt probleemi tekitab?! See on ju investeering, meile kõigile jäävad sellest ilusad mälestused.". Ent selle asemel, et sõbrad teda oleksid mõistnud ja toetanud, pidi Liis kuulma kriitikat enda aadressil, mis teeb talle siiani haiget. 

Liisi sõbrad ei saanud aru, miks nad peavad teiste pulmapeo kinni maksma. "Nad ütlesid, et sellist asja ei saa nõuda. Et need asjad nii ikka ei käi. ", lausub Liis nukralt : "Oleksin ma arvanud, et nad niimoodi minust mõtlevad. Mina arvasin lihtsalt, et me kõik veedame ilusa hetke koos ja see on ju ka midagi väärt.".

 

 

Liisi sõnul on tal sügavalt kahju, et ta ei saa endale lubada oma elu kõige tähtsamaks päevaks sellist pidu nagu ta oleks tahtnud. Suhted sõpradega on nüüd väga pingelised ja Liis tunneb end üksi. "Ma ei saa aru, miks nad minust aru ei taha saada. Me ju peaksime tundma teineteist piisavalt hästi juba. Mis siis nüüd juhtus korraga? See on ju minu elus nii tähtis päev, ma tõesti lootsin, et nad mind toetavad vähemalt. ". Liis ei suuda oma pettumust varjata. 

Ta on oma peas mõtelnud ikka ja jälle selle peale, kas ta oleks pidanud teistmoodi seda probleemi lahendama. "Võib-olla ei selgitanud ma neile piisavalt hästi, miks see päev minu jaoks nii tähtis on. ", lausub ta vaikselt: "Võib-olla oleksin ma pidanud natuke eeltööd tegema, kes teab. ". Liisil oli väga valus kuulda sõprade etteheiteid. 

"Mõned küsisid otse, et kuidas ma niimoodi raha küsin. Et nii ikka ei tehta. Ausalt, see tegi mulle haiget. Mul on tunne, et nad ei saa aru, et ma tahan nendega lihtsalt jagada oma elu ilusamat päeva. ". Liisil on väga raske aru saada, miks see tekitas hõõrumisi tema ja ta sõprade vahel. Ta ei tahtnud ju rikkuda oma suhteid nendega, vaid jagada lihtsalt oma rõõmu. 

Nüüd aga tunneb ta emotsionaalset pinget, mis on hakanud rikkuma tema vaimset tervist. "Ma kardan, et ma olengi oma suhted sõpradega nüüd ära rikkunud. ", ohkab Liis vaikselt: "Mul on sellest väga kahju, sest seda ma küll ei tahtnud. Ma ei taha kellegagi tülitseda. " 

 

 

Sõbrad on Liisi elus tähtsal kohal ja ta ei taha oma sõpradest ilma jääda. Eriti sellist arusaamatuste pärast. "Ma tahan, et nad saaksid aru, et ma palun neilt rahalist abi ainult selleks, et me kõik saaksime veeta ilusa ja meeldejääva päeva. ". 

Liis on mõtelnud palju viimasel ajal selle üle, millised peaksid õiged sõbrad olema. "Mina arvasin, et me toetame üksteist nii heas kui halvas. Ma saan aru, et ma ilmselt ei selgitanud kõige paremini, miks see minu jaoks nii tähtis on. "

Liis on aru saanud, kui tähtis on suhtlemine. "Tegelikult peab ju inimesele jääma õigus rääkida ilma, et ta kardaks teiste hukkamõistu või kriitikat. Ma siiralt loodan, et mu sõbrad saavad ikkagi aru. ", ütleb Liis lootusrikkalt. Ta usub, et sõbrad tulevad ise talle abi pakkuma nüüd, kus tähtis päev ei ole enam mägede taga.