"Tere. Sissejuhatuseks siis olgu öeldud, et ma olen 37-aastane. Peres on kaks tüdrukutirtsu kasvamas (6-aastane ja...
.png)
"Tere. Sissejuhatuseks siis olgu öeldud, et ma olen 37-aastane. Peres on kaks tüdrukutirtsu kasvamas (6-aastane ja 19-kuune). Naisega oleme koos olnud 15-aastat. 8 aastat tagasi abiellusime. Miks ta lahutust tahab? Tema sõnul olen mina selle põhjuseks. No ma saan ise ka aru, et ma pole olnud päris sellisel tasemel nagu tema seda oleks võib-olla tahtnud, ma ei ole osanud teda piisavalt aidata ja ei oskavat üldse üllatusi teha. Ühesõnaga minuga on tal lihtsalt igav. Olgu öeldud, et ma aeg-ajalt ikkagi toon lilli ja üritan olla tähelepanelikum tema vastu. Aga mind pole õpetatud oma tundeid välja näitama, see aga ei tähenda veel, et ma oma naist ei armasta!
Ta on mu elu armastus ja kõige tähtsam inimene minu elus. Naine ütleb, et vajab aega iseendale, tahab vaadata, et kas tal tekib üldse mingi igatsus minu järgi või ei, praeguse seisuga ei ole tal mingeid tundeid enam ja ühesõnaga ta ei armasta mind enam. Ma tunnistan, et see võttis mind jalust ikka päris tugevalt. Lastest on kahju ja selleks, et neil hea oleks, lähen mina minema. Leidsin mingi üüripinna endale mõneks ajaks, kuni naine endas selgusele jõuab. See ei ole eriti kaugel meie praegusest kodust. Naine ütles, et lapsi saan alati näha, selles pole probleemi, aga no haiget teeb see, et ma ei näe omaenda lapsi kasvamas ju nii nagu ma seda tahaksin, eriti viimast tütart, kes pole veel kahe aastanegi ja kes jääb ilma nüüd ühistest hetkedest, mil pere oli koos ja kes ei õpi mind kunagi nii tundma nagu siis, kui elatakse koos. Ja kui naine peaks veel kellegi teise leidma.... Ainult see mõte, et naisel võiks keegi teine tekkida, teeb ikka väga haiget, sest naine on mulle kallis ja ma ei taha teda jagada.
Praegu veel oleme kõik sama katuse all. Paar sõna siit ja sealt päeva jooksul saab vahetatud, aga ma ei taha laste ees stseeni teha ja ma olen aru saanud, et seletamisest ei tule nagunii enam midagi välja. Ma ise arvan, et ta on mind petnud (mis siis, et ta raiub, et see on vale, aga mul on ka omad teated selle kohta ja ma tean seda, mida ta ei taha mulle öelda). Tema ainus õigustus on, et mina temast piisavalt ei hoolinud ega osanud teda hoida, et naisena ei ole ta sellise mehega rahul, üleüldse tahab ta end lõpuks ometi tunda tõelise naisena. Üks teine etteheide, mis ta mulle teeb siin, on see, et ma ei pidavat üldse mees olema ja hoolimata sellest, et ta on üritanud minuga rääkida, ei ole ma seni reageerinud. Ma üritan ennast siin petta sellega, et äkki veel mingi ime juhtub ja ta annab mulle veel ühe võimaluse, aga mõnikord ei usu ma ise ka iseennast ja üldse on mul tunne viimasel ajal, et mida ma ka ei tee, sellest prouale nagunii ei piisa ja ma olen üldse üks saamatu mees, kes valmistab naisele ainult pettumust.
Ma vajan abi, ma ei taha oma lapsi kaotada, ma ei kujuta ette, et nad peaksid hakkama elama kahes kodus vanematega, kes ei ela koos. Kui kellelgi on kogemusi sellise olukorraga, ma tahaks teada, mis nõu te mulle annaksite. "
.png)
Kommentaare ei ole