foto : pexels/ Fidan Nazim qizi Sain oma prae...
|
| foto : pexels/ Fidan Nazim qizi |
Sain oma praeguse mehega kokku neli aastat tagasi ja võin käsi südamel öelda, et meil on väga hea suhe ja tema on just see mees, keda ma armastan. Me oleme õnnelikud koos. Meil on mõlemal lapsed eelmisest suhtest. Tema lapsi nägin ma paar kuud hiljem, kui me olime tuttavaks saanud, nad olid siis 3 ja 7-aastased. Tüdruk on suurem, poiss väiksem. Väga hästi läks see esimene kohtumine meil omavahel, me saime kohe hästi läbi, ma just mõtlesin, et nii toredad ja vahvad lapsed. Mul oli tõesti hea meel. Minu tütre, kes oli siis 13-aastane, võtsid nad ka kohe omaks. Ei olnud mingit võõrastamist. Kohe tekkisid lähedased suhted. Nagu vanem õde, kellega oli tore rumalusi teha.
Kõik muutus aga kaks aastat tagasi, peale seda, kui me oma suhte ametlikuks tegime ja abiellusime. Sellest hetkest hakkas kõik praktiliselt allamäge minema. Laste ema, kellega mu mees oli seni üsna normaalselt läbi saanud, hakkas korraga ässitama lapsi meie vastu. Kuni seni maani oli kõik hästi olnud, ma ei tea, mis tal korraga pähe lõi. Iga nädal leidis ta uue põhjuse, mille pärast meie kallal võtta, tuli mingite imelike süüdistustega lagedale, näiteks, et mees oli pannud lapse ühte huviringi ilma tema nõusolekuta ehkki nad olid omavahel sellest rääkinud ja seda arutanud jne. Tüdruk hakkas praktiliselt kohe oma ema poole hoidma, seejärel hakkas poiss käituma meie vastu halvasti ja lugupidamatult. Lastel ei ole õigust minuga rääkida, vastasel korral on neid peapesu ees ootamas, kui koju jõuavad, kusjuures nad teavad seda, ema ostab neile kõik, mis nad tahavad selle eest, kui nad minuga ei suhtle ja mind eiravad.
Alguses me katsusime nendega rääkida sellest aga see ei andnud mitte mingeid tulemusi, siis mõtlesime, et ah, las olla, küll nad aja jooksul ise aru saavad, mis tegelikult toimub, et teeme nagu ei oleks midagi. Nagu varem. Aga ka see ei andnud tulemusi. Ma olen üsna nõutu, sellest on nüüd kaks aastat möödas, mehe lapsed käituvad meiega väga halvasti, nad on hakanud valetama, on ülbed, lisaks puudub neil igasugune austus ja lugupidamine. Minu 17-aastane tütar läheb üldse kodust minema, kui teab, et nad tulevad.
Ma ausalt tunnistan, et ei tea mida teha. Ma ei kannata enam seda olukorda välja. Mehel on ka villand. Aga ta on laste isa ja tal pole muud võimalust, ta peab võitlema oma laste pärast. Ma ei taha olla enam tema ja ta laste vahel. Ma ei suuda enam ka samamoodi jätkata. Ma armastan oma meest aga ma ei taha enam näha tema lapsi, ma ei kannata neid enam välja, nii hirmus, kui see ka ei ole. Kui mehe endine naine ei lõpeta kogu seda tralli meie ümber, ei saa mu mees kunagi õnnelikuks, sest mitte keegi ei suuda sellist jama välja taluda.
Mida teha?
Kommentaare ei ole