5 põhjust, miks sul kogu aeg külm on

  foto : unsplash / Kelly Sikkema Miks mõned inimesed on suu...

 

foto : unsplash / Kelly Sikkema

Miks mõned inimesed on suuremad külmavaresed, kui teised? Uuringud on näidanud, et mõnikord on selles süüdi geenid. Nimelt on 1,5 miljardil maailma elanikul geen, mis kaitseb neid külma eest. Kui sinul on kogu aeg külm, siis ilmselt ei ole sinul seda kaitsvat geeni. 

Teine seletus võib olla see, et sul pole piisavalt rasvakihti, mis kaitseks su keha. Või kannatad sa rauapuuduse all. Ka väsimus võib tekitada külmatunnet. Ning lisaks annavad külmavärinad märki ka haigustest. 

1. Sa ei söö piisavalt

Äärmuslikud dieedid ja enese näljutamine võivad samuti tekitada külmatunnet, sest selleks, et sooja toota, vajab keha kütust ja selleks on vaja kaloreid. Sellepärast on vaja süüa. Meie keha termogenees (ehk siis keha töö, mida ta teeb kehatemperatuuri reguleerimiseks) neelab lausa 50% kogu igapäevasest kalorihulgast, mida me oma kehale läbi söömise tagame. Teisest küljest põletab keha külmaga rohkem kaloreid, sest kehatemperatuuri hoidmine nõuab suuremat pingutust. Lisaks kulub energiat ka liikumise ja igapäevaste toimetuste peale, seega tuleb piisavalt süüa.

2. Sa oled haige

Mõned haigused tekitavad külmavärinaid, näiteks kõik külmetushaigused. Külmatunne on märk, mis viitab palaviku tekkele, sa ei tea veel, et sa oled haigestumas aga see, et sul on külm, annab sellest märku. Ka allergiad võivad külmavärinaid tekitada. Või vereringehäired, mille tõttu käed ja jalad sageli külmetavad. 

 

3. Rauapuudus

Raud on organismile energia tootmiseks vajalik mineraalaine. Rauapuuduse korral ei toimi keha soojatootmine ei toimi nii nagu peab. Selle tõttu tekivad külmavärinad ka siis, kui väljas ei ole eriti külm ning käed ja jalad külmetavad. 

4. Vanadus

Vanemaks saades kehatemperatuur natuke langeb. Kui enne oli normaalne kehatemperatuur 36,6° ja 37,5° vahel, siis nüüd võib see langeda 36 - 36,6° peale. Ka selle taga on erinevad põhjused näiteks veresoonte ahenemine, rasvamassi alanemine, kehalise aktiivsuse vähenemine, sisemine termostaat, mis ei funktsioneeri enam nii hästi vananedes jne.

 

5. Väsimus

Ka väsimusega kaasneb külmatunne. Kui organism on väsinud, hakkab ta ennast kaitsma, keskendudes elutähtsatele organitele. Kehatemperatuuri alalhoidmine ei ole seega kõige tähtsam. Kilpnääre, mis on mingil määral meie termostaat, lülitab ennast säästuenergiale üle ega tee oma tööd nii hästi, kui peaks. Ja selle tõttu toodab keha vähem sooja ja inimene tunneb külmatunnet.