Kas sina kannatad ka stressi, väsimuse ja motivatsioonipuuduse all?

foto : unsplash / Jacqueline Munguía    Kas sinul ka puudub ...

foto : unsplash / Jacqueline Munguía

 

 Kas sinul ka puudub igasugune motivatsioon, sa tunned end väsinuna ja oled stressis? Hakates hoolitsema oma närvirakkude ehk neuronite eest, saad sa elujõudu juurde, leiad hingerahu tagasi ja ei võta enam kaalus juurde. Seletame lahti, millest jutt käib.

 

Neurotransmitterid vajavad eraldi hoolitust

Kõik, mis meie organismis toimub, ei leia aset peas aga kõik on peaga ühel või teisel määral seotud. Peamiselt just neurotransmitterite poolt saadetud keemilised sõnumid, mis panevad ringlema info närvirakkude vahel. 

Just nende sõnumite tõttu läheb ajukeemia tasakaalust välja, selle tõttu kannatab üldine enesetunne, tekib väsimus ja see võib kaasa tuua halvad toitumisharjumused. Selle kõige peamisteks süüdlasteks on:

 

Dopamiin

Dopamiini toodavad närvirakud. Dopamiinil on suur mõju meie üldisele enesetundele, depressioonile ja vaimsele tervisele. Tegemist on neurotransmitteriga, mis on seotud motivatsiooni, heaolutunde ja rõõmuga. Ilma selleta on raske isegi hommikul tõusta. Dopamiin on see, mis tekitab soovi sporti teha või siis alustada dieediga. Kui inimese kehas pole palju dopamiini, on ta loid, kurnatud ja elurõõmutu. Tekib väsimus, apaatia, energiapuudus ning mäluprobleemid. 

 

 

Noradrenaliin

Noradrenaliini sünteesivad närvirakud dopamiini kaudu, tegemist on neurotransmitteriga, mis annab meile vaimset ja füüsilist energiat. Annab elujõudu, särtsu ja hoogu. Aitab kiiremini plaane ellu viia. Parandab tähelepanu. 

Serotoniin

Serotoniin on toodetud 80% soolestikus, tegemist on meie niiöelda teise ajuga. Serotoniin on heaolu neurotransmitter. Paneb stressile piduri peale, aitab kõigest üle olla, lõõgastuda, võtta vabalt, jääda rahulikuks. Vähese serotoniini sümptomid on kurbus, väsimus, söömishäired, ärevushäired ja masendus. 

 

Toida oma närvirakke ja enesetunne paraneb

Heaolu eest vastutavate neuronite taset on võimalik tõsta läbi õige toitumise. 

Sellised aminohapped nagu türosiin ja trüptofaan aitavad tõsta õnnehormoonide taset ning tagada meelerahu. 

Türosiin stimuleerib dopamiini ja noradrenaliini tootmist. 

Süüa tuleks mandleid, banaane, juustu ja avokaadot.

Trüptofaan stimuleerib serotoniini tootmist.

Selle jaoks söö linnuliha, kala, riisi, kaunvilju, piima, mune, šokolaadi ja ananassi.

 

Ka vitamiinidel ja mikroelementidel on oma osa mängida aminohapete ainevahetuses, sama tähtsad on kehaline aktiivsus ja hingamine.

 

Söö mitmekülgselt ja tasakaalukalt

Kvaliteetset valku: loomse ja taimse päritolud või siis peamiselt taimse päritoluga (kikerherneid, riisi, punaseid ube), mis tagavad türosiini ja trütofaani. 

Häid ja kasulikke rasvu: mis parandavad rakumembraanide kvaliteeti ja seega närvirakkude info edasikandmist. 

Eelista oomega-3 rasvahappeid ( colza õli, rasvane kala) ja ära unusta oliiviõli. 

Häid süsivesikuid: mis hoiavad ära veresuhkru kõikumise, mis võib tekitada väsimust, ärrituvust, söögiisu ja kaalutõusu. Söö madala glükeemilise indeksiga toite (aedviljad, kaunviljad, täisteratooted...), mitte kõrge glükeemilise indeksiga toite (maiustused, karastusjoogid, alkohol...).

B-grupi vitamiinid: mis osalevad tihedalt neurotransmitterite sünteesis. Eriti B1 vitamiin (õllepärm, pähklid), B6 (nisuidud, küüslauk), B9 (maks, spinat), B12 ( munad, mereannid).

Magneesium: magneesiumi vaegus põhjustab dopamiini languse ning tõstab stressi ohtu. Stress aga viib selle vähesegi magneesiumi kehast välja. Tegemist on niiöelda nõiaringiga, mille vastu võitlemiseks tuleks süüa värskeid ja kuivatatud puuvilju ja pähkleid.