Page Nav

HIDE

Viimased lood

latest

Kuidas kõige paremini leppida sellega, kui su vanemal on uus suhe

foto : unsplash / Maksym Kaharlytskyi   Kui su ema või isa l...

foto : unsplash / Maksym Kaharlytskyi

 

Kui su ema või isa leiab endale uue kaaslase, siis isegi, kui sa oled täiskasvanuna võivad omavahelised suhted osutuda üsna keeruliseks nii ühelt, kui teiselt poolt. 

"See oli ühel reedesel päeval. Mul oli kokkusaamine Mariga, kes oli mu isa uus kaaslane. Mu isa oli selleks ajaks juba 10 aastat lesk olnud. Mulle tundus, et mu isa oli väga rõõmus, et ta elus oli keegi ja mina pidin ju ka loogiliselt võttes tema üle rõõmustama. Mari rääkis kogu aja ja mulle tundus, et ta teeb mulle etteheiteid, et ma ei käi isa piisavalt tihti vaatamas ja ei helista. Ma ei osanud nagu midagi öelda. Mul oli hea meel, et mu isa ei ole enam üski, samas olin ma natuke lootnud, et sobime Mariga natuke paremini. Aga midagi pole teha, nüüd tuleb meil omavahel lihtsalt hakkama saada.". Nii kirjeldab oma esimest kohtumist isa uue kaaslasega Marianne.

Statistika on näidanud, et nüüd, kus inimesed elavad kauem ja eluiga on pikem, on ka lahutuste arv üle 60. aastaste seas kasvanud viimase kümne aasta jooksul. Aga kui lahutuste arv on kasvanud seeniorite seas, siis abiellumiste arv samuti kasvanud kahekordselt viimasel kümnel aastal. Palju mängivad siin rolli sotsiaalvõrgud ja tutvumisportaalid. Tänapäeva inimesed tahavad olla õnnelikud igas vanuses. 

Kui seeniorite jaoks on see tore elumuutus, siis "suurte laste" jaoks see sageli nii ei ole. Eriti siis, kui sündmused hakkavad liiga kiiresti arenema. 

 

 

"Vaevalt 4 kuud peale mu isa surma, suhtles mu ema juba teistega nagu midagi poleks olnud," kurtis 48. aastane Erika: "Ta otsis üles oma vanad klassikaaslased ja kursusevennad. Tal tekkisid uus tutvusringkond. Minu isa kodus käis korraga tihe seltsielu. Mulle tegi see väga haiget igal juhul, ma ei olnud sellega harjunud. Ma olin kaotanud oma isa ja nüüd kaotasin ma ka oma ema. Mul läks väga palju aega, et see alla neelata ja aru saada, et mu ema tahtis lõpuks ometi elada. "

Lastel, olenemata siis vanusest, on alati raske näha oma vanemaid mehe või naisena, sest nende jaoks on ja jäävad nad eelkõige lapsevanemateks. Ükski inimene ei taha teada, mis toimub vanemate magamistoas. Ja selle tõttu ongi nii raske leppida vanemate uue suhtega. 

 Marianne räägib, et teda häiris väga see, kuidas Mari nende esimesel kohtumisel muudkui puudutas ta isa põlve ja silitas kätt. Marianne sõnul on ta ise hästi tagasihoidlik ja uje, ning ta nägi kui väga see häiris ta isa, mida Mari tegi. Ka see rikkus nende esimese kohtumise ära. Ja ometi peaks olema ju hea ja lohutav see teadmine, et su vanem ei ole enam üksi selles vanuses ja on leidnud enda kõrvale kellegi. 

"Ma olin 23-aastane, kui mu ema kohtus Juhaniga,", räägib Kaarel: " Me elasime emaga kahekesi, mu vanem vend oli juba läinud oma elu elama, ma olin see pere viimane. No ütleme, et me ei saanud emaga just kõige paremini läbi, tal oli alati midagi öelda ja tal oli selline hästi nõudlik. Kui ma teda Juhaniga esimest korda koos nägin, nägin ma oma ema hoopis teise pilgu läbi. Ta oli õnnelik ja nägi palju noorem välja. Juhan meeldis mulle kohe algusest peale ja mul oli hea meel, et ta elus oli keegi ja ma lootsin, et nüüd ta jätab minu rahule. Me vaidlesime emaga kogu aeg enne, kui ta Juhaniga  tuttavaks sai, ilmselt selle tõttu, et ta ei olnud õnnelik. Juhan on nagu kingitus, ta muutis minu ja ema omavahelise suhte palju paremaks. Kõik võitsid sellest natuke."

 

 

Erika probleemid lahenesid, kui ta ema leidis enda kõrvale õige inimese 3 aastat tagasi. 

"Ma ei olnud rahulik nii kaua, kui ta lasi oma koju igasuguseid inimesi. Kui ta kohtus aga Peetriga, nägin ma kohe, et tegemist on korraliku inimesega. Ta tõesti hoolitses mu ema eest ja ma olen talle paljuski tänulik. Nad ostsid isegi maja, kus nad nüüd koos elavad. Tänu sellele mul ei olegi enam seda tunnet, et üks võõras inimene minu kodus ringi käib ja et mu isa asendati lihtsalt ühe teise mehega. 

Eriti valus on laste jaoks - ka täiskasvanud laste jaoks - see, kui uus kaaslane kolib vanematekoju. Mõte sellest, et see võõras inimene magab seal, kus vanemad koos magasid, teeb sageli väga palju haiget. Sest meie alateadvuses on varjul arusaamine, et "uued paarid" peavad muutma kodu ja mööblit. Vastasel korral on tegemist otsekui suure pühaduserüvetusega. 

Marianne räägib, et kõige hullem aeg tema jaoks oli siis, kui ta käis oma isa ja Mari juures külas puhkuse ajal suvilas, kus ta oli veetnud kõik oma lapsepõlvesuved ja kus tal oli nii palju ilusaid mälestusi. Marianne tundis oma lähedust igal pool, vanad mälestused kerkisid esile. Suure üllatusega märkas ta aga, et Mari oli omavoliliselt teinud nii palju muutusi ja tõstnud tema ema isiklikke asju mujale. 

Erika aga räägib, et see, mis teda aitas palju, oli see, et Juhan oli hoopis teistsugune, kui tema enda isa. Erika isa oli haritlane, selline professoritüüpi. Juhan aga töötab pangas ja on palju vabam paljudes asjades. Nüüd võib ta öelda, et ta austab Juhanit, kui inimest, neil on palju ühiseid jututeemasid. Ta ei ole veel endale aru andnud, kes Juhan tema jaoks on.

Inna, kes on nüüd leidnud oma ellu kellegi, on rahul, et ta 24-aastane poeg lepib tema uue kaaslasega. Ilmselt aitab siin paljuski ka see, et Toomas ei hakka teda kasvatama, ta on pigem nagu vanema venna eest. 

Liina ütleb, et kui tal on probleeme, siis räägib ta neist palju meelsamini isa uuele naisele, kui oma emale. Sest Liina ei hakka kunagi nii palju muretsema, sest ta ei võta kõike nii isiklikult nagu oma ema seda teeks.

Kommentaare ei ole