{ads}

HIDE

Viimased

latest

Kõrvitsaseemned tugevdavad immuunsüsteemi

Kõrvitsaseemned aitavad immuunsüsteemi tugevdada, sest nad sisaldavad rikkalikult tsinki. Tsink aitab kaasa immuunsüsteemi norma...

Kõrvitsaseemned aitavad immuunsüsteemi tugevdada, sest nad sisaldavad rikkalikult tsinki. Tsink aitab kaasa immuunsüsteemi normaalsele funktsioneerimisele tagades T-lümfotsüüdide optimaalse aktiivsuse. Tsink aitab samuti organismi paremini kaitsta nohu, gripi ja teiste põletike vastu.

Kõrvitsaseemned sisaldavad samuti märkimisväärselt magneesiumi. Magneesiumipuuduse sümptomiteks on masendushood, migreenid, lihasvalud ja premenstruaalsed sümptomid. 28 g kõrvitsaseemneid tagab aga organismile 20% päevasest soovitavast kogusest. Magneesiumi on vaja toiduainete energiaks muutmisel, lihaste lõdvestamise juures, närvi-impulsside ülekandes ning hammaste ja luude arengus. Koosluses kaltsiumi ja kaaliumiga reguleerib magneesium südamerütmi ja osaleb insuliini tootmises.

Mitmed uuringud on samuti tõestanud magneesiumi kasulikkust südame-veresoonkonna haiguste ennetamise juures.

Kõrvitsaseemned on kalorivaesed. Nad sisaldavad palju vähem kaloreid, kui enamik pähkleid. 28 g kõrvitsaseemneid sisaldab 126 kalorit, seega 40 kalorit vähem, kui mandlid ja 60 kalorit vähem, kui kreeka pähklid.
 
 
 
 
 
 


Kõrvitsaseemned sisaldavad palju rauda. Üks ports 28 g kõrvitsaseemneid tagab 5% päevasest soovitavast kogusest. Raud on tervisele vajalik, sest raud osaleb hapniku transportimises üle organismi. Siin tuleb ka meeles pidada, et organism omastab paremini loomset rauda, kui taimset, seega on soovitatav taimetoitlastel tarbida kaks korda rohkem rauda, et vältida rauapuudust, mis toovad enesega kaasa nõrkuse ja väsimustunde.

Kõrvitsaseemned sisaldavad palju kiudaineid. 28 g kõrvitsaseemneid tagab organismile 5 g kiudaineid, seega 20% päevasest soovitavast kogusest. Kiduaineid aitavad leevendada näljatunnet, soodustavad paremat seedimist ja aitavad reguleerida soolestiku tegevust.

Kõrvitsaseemned aitavad alandada halva kolesteroolitaset. Kõrvitsaseemned sisaldavad fütosterooli, mis aitab alandada halva kolesteroolitaset. Fütosterool on taimseks kolesterooliks, selle asemel, et artereid ummistada, fütosterool aitab hoopis neid puhastada.

Kõrvitsaseemned on looduslikuks põletikuvastaseks vahendiks. Kõrvitsaseemned on antioksüdantide allikaks olles põletikuvastase toimega ja aidates kaasa organismi kaitsele vabade radikaalide eest.

Kui vabad radikaalid kahjustavad rakutuumas asuvad DNA'd võib aset leida rakumuundus, mis võib tekitada vähki. Kolesterooli oksüdatsioon veres võib kaasa tuua rasva ladestuse arterites, mis on südamehaiguste ja ajuinsuldi põhjustajateks. Vabade radikaalide rohkus on seotud ka kataraktiga, immuunsüsteemi defitsiidiga, artriidi ja enneaegse rakuvananemisega, mille seost haigustega uritakse intensiivselt.
 
 
 
 
 
 
 


Kõrvitsaseemnete õli võib aidata menopausi sümptomite vastu.

Teadlased on uurinud kõrvitsaseemneõli mõju aitamaks paremini menopausi sümptomite vastu, eriti just kuumahoogude ja peavalude vastu ja leidnud, et see aitab leevendada sümptomeid.

Kõrvitsaseemned aitavad kaasa naha-, juuste- ja küünte tervisele.

Kõrvitsaseemned sisaldavad peamisi rasvhappeid, tsinki, A- ja E-vitamiine. Kõike, mis aitab kaasa säravad naha ja tugevate ja tervete juste saamiseks.

Samuti võib kõrvitsaseemneõli kasutamine aidata kaasa juuste väljalangemise puhul. Läbiviidud uuring näitas häid tulemusi 76 osalise juures, kes tarbisid 400mg kõrvitsaseemneõli 24 nädala jooksul.

Kõrvitsaseemned soodustavad neerukivide väljutamist ning ennetavad kivide moodustumist. Neerukivide vastu soovitatakse juua palju vett, vähendada naatriumi
tarbimist ja mitte tarbida C-vitamiini rohkem, kui 2 g päevas.

Kõrvitsaseemned sisaldavad rikkalikult taimseid valke. Valgud aitavad taastada ja kasvatada lihaseid, reguleerivad näljatunnet.

Kõrvitsaseemned aitavad ka tasakaalustada hormoone tänu fütoöstrogeenidele, mida nad sisaldavad. Fütoöstrogeenid, mis on taimse päritoluge, võivad omada sama toimet, kui östrogeenid. Lisaks menstruatsioonitsükli, raseduse ja imetamise reguleerimisele aitab östrogeen ka hoida veresooni hea tervise juures.

Kommentaare ei ole