Page Nav

HIDE

Viimased lood

latest

Kuidas petta oma aju ära ja vabaneda lõplikult liigsetest kilodest?

Foto : unsplash / Louis Hansel    Dieetide pidamisest pol...

Foto : unsplash / Louis Hansel


 

 Dieetide pidamisest pole mingit kasu. Sageli võivad dieedid hoopis kasu asemel kahju teha ning pikemas perioodis soodustada ülekaalulisust. Aga miks see nii on? Vastus sellele küsimusele on lihtne: meie aju on eelnevalt programmeeritud teatud kaalunumbrile, mida aju katsub ikka ja jälle taas üles leida, kui sa oled suutnud kaalu kaotada. 

Dieedi pidamine on nagu nähtamatu võitlus, mis meie sees aset leiab. Iga kord, kui sa näed vaeva ja pingutad, et vabaneda neist üleliigsetest kilodest, peab su aju meeletut võitlust pidama, et sa saaksid oma kallid kilod taas tagasi. 

Kaks Ameerika neurobioloogi Sandra Aamont ja Français Michel Desmurget, on katsunud sellele küsimusele vastust leida. Miks kaotatud kilod tulevad nii ruttu tagasi? Küsimus oli neile endile tähtis, sest sandra Aamodt oli üritanud kaalu kaotada esimest korda 13-aastaselt. Michel Desmurget aga oli proovinud mitut erinevat ja lausa äärmuslikku proteiinidieeti. Nad mõlemad kaotasid  küll palju kaalu aga kõik kaotatud kilod tulid kohe peale dieedi lõppu tagasi. Loomulikult tekitas see häbitunnet ja suurt pettumust, et nad ei suutnud hoida soovitud kaalu. Ja just sellepärast, väsinutena sellest lõputust võitlusest, otsustasid nad uurida lähemalt, miks tulevad kaotatud kilod alati nii ruttu tagasi.

 

 

Nende eesmärk oli välja selgitada, mis toimub nende ajus. Uuringu tulemused olid üsna huvitavad, nimelt selgub, et meie aju on programmeeritud hoidma teatud kaalunumbrit ja seega peale kaalukaotust teeb aju kõik, et saada see kaalunumber ruttu tagasi. Sinu aju jaoks ei ole küsimus üleliigsetes kilodes ega ülekaalus - seda tema jaoks ei ole lihtsalt olemas. Sinu aju jaoks on olemas lihtsalt stabiilne kaalunumber ja ta on võimeline selle nimel võitlema. Iga hinna eest.

Selle protsessi keskmes on hüpotalamus ehk siis tundekümualumik, mis asetseb aju keskel ning mis toimib, kui kaalu termostaat. Just seal reguleeritakse organismi energiasüsteemi. Hüpotalamus saab erinevaid signaale kehalt, mis on seoses rasvade ladustamise, veresuhkru taseme, toitainete tarbimise, toidukogustega jne. 

 

Foto : unsplash / David Matos

 

 

Hüpotalamus ongi see, mis katsub alal hoida püsivat kaalunumbrit

Dieedi pidamise ajal toimib aga ajus tõeline segadus, sest keegi on julgenud minna keha rasvavarude kallale. Organismil on väga suur võime hoida meid alatoitumuse eest aga organism ise ei suuda vahet teha näljutamisel ja dieedil. 

Meie esivanemad on tuhandeid aastaid kannatanud  näljaperioodide all ja see on ka meile sisse kodeeritud. Aju teeb kõik, mis tema võimuses, et hoida keha rasvavarusid. Ehk siis dieeti pidades vallandame me keha kaitsevõime tõelise meelepaha. Tegemist on väga hästi välja töötatud kaitsemeetodiga, mis seob omavahel passiivse kaitse ning ründetehnoloogia. Meie ainevahetus muutub, sest me oleme otsustanud anda oma kehale vähem kaloreid ning organism kulutab vähem energiat.

Selle jaoks hakkab aju vähendama alateadvuslikke liigutusi nagu näiteks närviliselt jalgade liigutamine ja kõigutamine. Mis veelgi huvitavam: aju teeb kõik, et vähema energiakuluga teha sama efektiivselt oma seniseid toiminguid. Sellest veel ei piisa? Aju hakkab ründama, vallandades leptiinitaseme alanemise veres. Leptiin aga on hormoon, mis reguleerib isu. Aju eesmärk on panna inimest rohkem sööma, oodata täiskõhtunde tekitamisega võimalikult kaua selleks, et sa tarbiksid rohkem kaloreid. Aju lülitab isegi välja maos olevad andurid, mis annavad tavaliselt märku sellest, et kõht on täis ja et sa oled piisavalt söönud. 

Ja mis selle kõige mõte on? Meie usaldasime oma aju, lootsime tema peale, arvasime, et üheskoos saavutame me võidu. Tegelikult kõige suurem võitlus ongi see, mida peab meie oma aju meie otsusekindlusega (mida reguleerib eesajukoores asub ala). Just sealt jõuab sinuni tõeline näljatunne. Just see osa ajust muudab sinu taju ning sa muutud eriti tähelepanelikuks toidu suhtes. Väike leivatükk võib panna su suu vett jooksma. Kui sa arvasid, et ükski maiustus sind enam ei huvita, sest sul on eesmärk silme ees, siis oota natuke ja sa näed, kuidas sa meelt muudad. Ka kõige otsusekindlamatel inimestel on piirid. 

 

 

Uurimistöö läbiviimiseks jaotasid teadlased osalejad kahte gruppi. Eesmärk oli lahendada üks keeruline mõistatus. Osalejate ette lauale pandi rediseid ja šokolaadikook. Esimesse gruppi kuuluvatel inimestel oli vaba voli süüa kõike, mida nad soovivad, samal ajal, kui teised gruppi kuuluvad inimesed võisid süüa ainult redist. Tulemusena selgus, et teise gruppi kuuluvad inimesed andsid palju kergemini alla, kui teised. Tehes midagi, mis nõuab pingutusi, on raske vastu seista sellisele kiusatusele nagu süüa tükk šokolaadikooki. 

Selleks, et panna sind ja su tahtejõudu murduma, avaldab aju survet ka ajus olevale alale, kus vallandub õnnehormoon dopamiin ning veelgi võimsamale harjumusele (mis kontrollib aju poolt automatiseeritud tegevusi). Kui dieedi kaudu kaalu kaotanud inimene vaatab ahvatleva ja isuäratava toidu pilti, siis aktiveerub ajus naudingu- ja heaolutunne. Meie maailmas on aga ahvatlusi väga palju ning selle tõttu võime me eriti kergesti murduda. Peale väsitavat päeva on hea süüa jäätist ka siis, kui sul pole kõht tühi (hedonistlik süsteem, mis asub ajus, kus vallandub heaolu ja naudingutunne). Seejärel mõtledki sa sellele jäätisele koduteel ning sõidad autoga ehkki sa lubasid jalgsi minna (harjumuste süsteem). Sul võib olla väga tugev tahtejõud aga varem või hiljem sa ikkagi murdud. 

 

 

Foto : unsplash /Isabella and Zsa Fischer

 

Ja lõks sinu ümber sulgub vaikselt...

Tänu suurele tahtejõule ja pingutustele suudame me alla suruda näljatunde aga varem või hiljem hakkab meie enda tähelepanu meile probleeme tekitama. Niipea, kui see nii läheb, paneb meie keha energiasüsteemi keskus meid veelgi rohkem sööma ja kõik kaotatud kilod tulevad ruttu tagasi. Ja niipea, kui kaotatud kilod on ilusti tagasi, muutub su söögiisu taas normaalseks. Aga tänu kogu sellele ajale, mil me eirasime oma näljatunnet ja hoidsime seda tagasi, ei suuda me enam ära tunda neid signaale, mis annavad märku, et kõht on täis ja enam pole vaja süüa. Ja just seda hetke ootavadki sinu ajus olevad tasu- ja harjumuste süsteemid selleks, et omakorda sekkuda ja võtta olukorra juhtumine oma kätesse ning see toob kaasa veelgi suurema kaalutõusu. 

 

Kuidas siis selliste tingimustega üldse on võimalik kaalu kaotada nii, et kilod kohe tagasi ei tuleks? 

Selles küsimuses neurobioloogide arvamus jaguneb kaheks. Nad on mõlemad välja töötanud meetodi, mis toimib just nende endi peal. Sandra Aamodt sai vaikselt oma kehakaalu korda hakates teadlikumalt sööma. Ta soovitab pöörata rohkem tähelepanu täiskõhutundele, teadvustada oma emotsionaalseid ja toidukultuuripõhilisi emotsioone. Ja võtta ennast sellisena nagu sa oled, isegi, kui sa ei sarnane ajakirjade kaantel olevate modellidega. Ehk siis teha rahu oma ejuga. 

Ja põhjus sellele on lihtne: elu on lühike. Tahtejõud on piiratud ja me peaksime kasutama seda ära palju otstarbekamalt, näiteks selleks, et parandada oma suhteid teistega: oma lähedaste ja lastega; samuti selleks, et teha karjääri ning anda oma panus ühiskonda selle asemel, et iga hinna eest number väiksematesse pükstesse ära mahtuda. 

 

 

 

Aga mida teha, kui sa tõesti ei kannata enam oma liigseid kilosid välja? 

Michel Desmurget kaotas aga 4 aastaga 50-kilo tänu väikeste sammude strateegiale. Ta õppis paremini tundma oma aju selleks, et aju ära petta. See seisnes selles, et muuta oma harjumusi tasapisi ning kaotada aeglaselt kaalu selleks, et aju midagi ei märkaks ja häirekella ei hakkaks laskma. Mõlemad teadlased on aga ühisel nõul selles, et liiga järsud kaalumuutused ei ole head ning äärmuslikud dieedi ei too kaasa soovitud tulemusi. Seega alusta rahulikult ja mitte nii jõuliselt. 

 

Väikeste sammude strateegia

Selleks, et kaotada kilosid nii, et nad tagasi ei tuleks, tuleb aju ära petta. Tee väikseid muutuseid oma igapäevases elus, mis aitavad sul kaotada kaalu tasapisi aga kindlalt. Meie organism ei suudad mõõta ja kindlaks teha seda, kui palju toitu ja energiat ta tarbib. Mida suurem on toiduports, seda rohkem me kaldume sööma. Seega söö väiksema taldriku pealt. Ajule ei meeldi valida. Ära pane oma tahtejõudu proovile. Sest aju arvutab ruttu välja, kui palju naudingut ja pingutusi see temalt nõuab. Peida oma pilgu eest ära kõik rasvased ja magusad toidud (ja ära edaspidi enam neid osta). Sest väiksemagi pingutuse korral võib su tahtejõud murduda. Sama asi kehtib ka treeningu kohta, ära hakka kohe meeletult spordiga tegelema vaid alusta tasapisi väikeste sammudega. Näiteks hakates iga päev tegema 10 000  sammu päevas. Kui sa tunned, et kõht on kogu aeg tühi või et sa oled väsinud, siis kuula ennast. Sest see tähendab, et su organism nägi su kavatsused läbi ja võtab kaitsehoiaku, et sa ei saaks liiga suurt laastamistööd ära teha ning murduksid rutem. 



Allikas: huffingtonpost.fr



Kommentaare ei ole