On olemas 9 intelligentsustüüpi - milline on teie?

  S ee oli ameerika psühholoog Howard Gardner, kes määratles  "multiintelligentsuse teooria" 1983. aastal. 1. Verbaal-lingvist...

 See oli ameerika psühholoog Howard Gardner, kes määratles  "multiintelligentsuse teooria" 1983. aastal.

1. Verbaal-lingvistiline intelligentsus.

See on oskus kasutada tõhusalt sõnu, suuliselt või kirjalikult. Sellise intelligentsuse tunneb ära inimeste juures, kes armastavad lugeda, jutustada või kuulata lugusid. Selline inimene räägib kergusega, armastab sõnamänge, lisaks sellele on tal suurepärane mälu kuupäevade ja nimede suhtes.

See intelligentsustüüp keskendub lingvistilistele oskustele, nagu tema nimi seda näitab. Sellise intelligentsustüübiga on kuulsamad kirjanikud, luuletajad ja oraatorid.

See on oskus mõtelda oma sõnadega ja kasutada keelt, et end väljendada või haarata keerulisi ideid. Sellist tüüpi intelligentsust kohtab kirjanike, poeetide ja tõlkijate juures. See on kõige esiletõstetum intelligentsus ja mida kasutatakse ka koolis (koos loogilis-matemaatilise intelligentsusega).

 

 

 

Verbaal-lingvistiline intelligentsus (või verbaalne) seisneb võimes kasutada keelt, et mõista teisi ja väljendada seda, mida mõeldakse. Nii, nagu loogilis-matemaatiline intelligentsus mõõdetakse seda IQ testidega. See intelligentsus võimaldab emakeele kasutamist ent samuti ka teiste keelte kasutamist. Absoluutse kuulmisega inimestel on samuti palju lihtsam kuulda sõnu, pigem kui neid näha või pilte meeles pidada. Kõik isiksused, kes tajuvad keelelisi nüansse ja kes kasutavad seda kirjalikult või oraalselt kasutavad lingvistilist intelligentsust: oraatorid, advokaadid ja kirjanikud. Need on inimesed, kes õpivad lugemise, kuulamise, kirjutamise ja arutlemise kaudu.


2. Loogilis-matemaatiline intelligentsus.

See on oskus arvutada, kvantifitseerida, lahendada matemaatilisi probleeme, arutada abstraktselt, tunda sümboleid.

Sellise intelligentsiga inimesed on järeldusi tegevad (üks tegu põhjustab teise) ja talle meeldivad probleemid, kus ta saab kasutada loogikat.

Seda tüüpi intelligentsus väljendub võimes mõtelda analüüsivalt ja eristada skeeme.

See ei tähenda sugugi, et te olete matemaatikas tugev aga kindlasti on matemaatika teie jaoks palju kergem.

Loogilis-matemaatilise intelligentsusega inimesed omavad võimet lahendada matemaatilisi ja teaduslikke probleeme. Nad analüüsivad nähtuste või tegude põhjuseid ja tagajärgi ja oskavad neid lahti seletada. Neil on kalduvus asju kategooriatesse paigutada ja organiseerida. Nad armastavad arve, analüüsi ja loogikat.

 

 

3. Kehalis-kinesteetiline intelligentsus.

See on võime kasutada oma keha suhtlemiseks, käsitlemiseks õrnu esemeid ja oskust oma keha kasutada täpseteks liigutusteks.
Seda intelligentsust tunneb kergelt ära inimeste juures, kes zestikuleerivad palju, kes kasutavad oma keha, et välja elada emotsioone.
Sellistel inimestel on vaja puudutada, liikuda, võtta asju kätte ja nendega mängida.

Kehalis-kineetiline intelligentsus on võime kasutada oma keha, et väljendada ideed, tunnet või realiseerida füüsilist aktiivsust. Teda kasutatakse eriti tantsijate, atleetide, kirurgide ja käsitööliste poolt.  Lihtne loomisvõime ja eneseväljendussoskus, mille jaoks on vaja kasutada keha, tunnistavad selle intelligentsustüübi kasuks.

4. Visuaal-ruumiline intelligentsus.

See on võime mõtelda kolmes dimensioonis.

Selline intelligentsustüüp on iseloomulik neile, kes suudavad kergelt mõtelda piltides ja meenutada mälestusi piltides. See on intelligentsustüüp, mis on eriti sage kunstnike seas.

Visuaal-ruumiline intelligentsus võimaldab inimesel kasutada oma spetsiifilisi intellektuaalseid võimeid, et saavutada vaimselt kujutluspilt ruumilisest maailmast.

Need on inimesed, kes on tundlikud värvide ja vormide suhtes, õpivad piltide kaudu. 

Kõik tegevused, mis vajavad probleemide lahendamist ja loomist visuaal-ruumilises valdkonnas nõuavad seda tüüpi intelligentsuse omamist. Geograafid, maalikunstnikud, moekunstnikud, arhitektid, piloodid, fotograafid jne kasutavad seda tüüpi intelligentsust.

 

 

 

5. Interpersonaalne intelligentsus.

Seda tüüpi intelligentsusega inimestel on võime teisi paremini mõista. Selline intelligentsus võimaldab läbi omaenese kogemuste mõista seda, mida teised tunda võivad. Sellise intelligentsustüübiga inimesed on suurepärased sotsiaaltöötajad, poliitikud ja õpetajad.

Interpersonaalne intelligentsus (või sotsiaalne) võimaldab indiviidil tegutseda ja reageerida teistega korrektsel ja kohandatud moel. Ta aitab näha erinevusi ja iseloomunüansse, mõista teise tegude põhjuseid. Selline intelligentsustüüp võimaldab tunda kaastunnet, olla koostöö aldis ja tolerantne.
See võimaldab lahendada probleeme mis on seotud suhetega teiste inimestega, see võimaldab meil mõista ja leida võimalikke lahendusi, et neid aidata. Karismaatilistel inimestel on väga suur interpersonaalse intelligentsuse tase.

6. Muusikalis-rütmiline intelligentsus.

See intelligentsustüüp on iseloomulik muusikalise kuulmisega inimestele, kes oskavad luua muusikat ja meloodiaid. Neil on suur tundlikkus helikõrguse ja erinevate tämbrite suhtes. Neid iseloomustab lihtsus, millega nad õpivad muusikainstrumente käsitlema.

7. Intrapersonaalne intelligentsus.

See on võime ennast mõista, mõista oma tundeid ja emotsioone.

Sellise intelligentsustüübi tunneb ära inimeste juures, kes tunneb täpselt oma nõrku ja tugevaid külgi.

Intrapersonaalne intelligentsus võimaldab luua täpset ja tõetruud ettekujutust iseendast ja kasutada seda tõhusalt elus. See tähendab oskust lahti seletada enese emotsioone, olla avatud enese vajadustele ja soovidele. See on enesevaatluse intelligentsus, psühholoogilise analüütiku intelligentsus. Ta võimaldab ennetada oma käitumist tänu heale enesetundmisele. On võimalik aga mitte süstemaatiline, et indiviid, kellel on suur intrapersonaalne intelligentsus on kvalifitseeritud nende poolt, kes teda ümbritsetud, kui enesekeskne.

Need on intuitiivsed inimesed, neil on auto-kriitiline meel ja nad armastavad õppida ja paremaks saada.

 

 

8.  Naturalistlik (looduslik) intelligentsus. 

 See on võime tähele panna elavat loodust, loomaliike, mõista ökosüsteemi.

 Looduslik intelligentsust kasutavad zooloogid, botaanikud, arheoloogid.

See intelligentsus võimaldab olla tundlik kõige selle vastu, mis on elav ja mõista ümbrust, kus inimene areneb. See on võime hinnata, ära tunda ja klassifitseerida faunat, floorat ja mineraalset maailma.

9. Eksistentsiaalne intelligents.

Eksistentsiaalne intelligents on suurte mõtlejate ja filosoofide intelligents.

See on võime ja oskus mõtelda oma juurte ja saatuse üle.

See vaimne intelligentsus, eksistentsiaalne või moraalne on defineeritud, kui oskus end paigutada kosmiliste piiride suhtes (lõputult suur või lõputult väike).