Page Nav

HIDE

Viimased lood

latest

5 põhjust, mis tänapäeva lapsed koolis igavust tunnevad, miks neil puudub kannatlikkus ja miks neil nii vähe tõelisi sõpru on

 Tegevterapeudina töötav Victoria Prooday täheldab, et tänapäeva lapsed jõuavad kooli olles emotsionaalselt õppimisest kaugel. ...

 Tegevterapeudina töötav Victoria Prooday täheldab, et tänapäeva lapsed jõuavad kooli olles emotsionaalselt õppimisest kaugel.

Foto : unsplash

 

Ja sellele aitavad kaasa meie eluviisi mitmed erinevad tegurid

Victoria Prooday ütleb: "Tegevterapeudina on mul lastega, nende vanemate ja õpetajatega töötamise juures juba aastaid praktikat. Meie lapsed muutuvad mitmes erinevas punktis ainult hullemaks. Ja seda kuulen ma ka õpetajate suust, keda ma kohtan. Oma terapeudi tööaja jooksul, olen ma tähele pannud ja täheldan ka edaspidi sotsiaalsete, emotsionaalsete ja kooli funktsioonide alanemist laste juures, millega kaasnevad õppimisraskused ja teised diagnoosid.

Nagu me teame, on aju plastiline. Tänu ümbrusele on võimalik muuta aju tugevamaks või siis vastupidi - nõrgemaks. Ma usun siiralt, et hoolimata meie parimatest kavatsustest, oleme me suunanud oma laste aju vales suunas. 

 

 


5 põhjust, miks lapsed koolis igavust tunnevad


1. LÕPUTA LÕBU

Me oleme loonud oma laste jaoks kunstliku ja lõbu täis maailma. Maailma, kus ei tunta ühtegi hetke igavust. Sellel momendil, kui peaks leidma rahu ja vaikust, otsime meie neile uusi aina uusi lõbustusi ja tegevus, sest vastasel korral võib meil tekkida tunne, et me ei täida piisavalt hästi oma kohust lapsevanemana. Me elame kahes täiesti erinevas maailmas. Lastel on oma "lõbus ja tore" maailm ja meil on oma töömaailm. Miks lapsed ei aita meil näiteks pesu pesta või süüa teha? 

Miks nad ei korista oma tuba ära? Sest tegemist on igava ja rutiinse tööga, mis paneb aju funktsioneerima ja tööd tegema "igavalt", tegemist on sama lihasega, mis toimib ka koolis. Kui lapsed on koolis ja peavad kirjutama, on nende vastus "Ma ei tea, see on liiga igav ju, liiga raske." Miks? Sest seda ajuosa lihast saab treenida ainult läbi töö, mitte läbi lõbutsemise.


2. VÄHENE SOTSIAALNE LÄBIKÄIMINE

Meie praeguses ühiskonnas on meil kõigil kogu aeg väga kiire, seega me anname oma lastele nutimänguasju selleks, et ka neil oleks sama "kiire". Vanasti mängisid lapsed väljas, looduslikus keskkonnas ja õppisid omavahel suhtlema. 

Kahjuks on tehnoloogia pealetung asendanud vabas looduses veedetud aja. Lisaks sellele on lapsevanemad ise tänu tehnoloogiale rohkem hõivatud ega ole vabad selleks, et lastega suhelda. Kuidas ka ei ole, meie lapsed on omavahelises suhtlemises nõrgemad, sest nutimänguasjad ei ole osanud õpetada lapsi arendama sotsiaalset suhtlemist.

Kui sa tahad, et su laps oskaks rattaga sõita, siis õpeta teda. Kui sa tahad, et su laps oskaks oodata, siis õpeta talle kannatlikkust. 

 

 


3. LAPSED SAAVAD KÕIK NIIPEA, KUI NAD MIDAGI TAHAVAD

Ometi on see väga oluline õpetada lastele, et tasu tuleb välja teenida. Muidugi lähtume me parimatest kavastustest, sest me tahame näha oma lapsi õnnelikena aga kahjuks, muudame me neid õnnelikuks ainult hetkeks ja õnnetuks kogu ülejäänud ajaks.

Tasu ja kiituse ootamine tähendab oskust hakkama saada stressiga. Meie lapsed ei oska ega suuda aga oma stressiga toime tulla ja väikestest asjadest saavad tihti suured probleemid, mis takistavad neil hilisemas elus edu saavutada.

Seda, kui lapse soove on harjutud kohe täitma, võib märgata klassiruumis, poes, kohvikus ja mänguasjadepoes, kui lapsele öelda lihtsalt "Ei".


4. TEHNOLOOGIA

Tehnoloogiliste vidinate kasutamine niiöelda tasuta lapsehoidja asemel ei ole tegelikult aga üldse tasuta. Sest hinda selle eest pead sa maksma juba tänavanurgal. Me maksame selle eest oma laste närvisüsteemiga, nende tähelepanuga ja nende oskusega oodata. Virtuaalelu kõrval tundub päris elu lausa igavana. Kooli tulles peavad lapsed kuulma päris inimeste hääli ja treenima silmalihaseid, selle asemel, et mängida ekraanide pealt videomänge, millega nad on rohkem harjunud. 

Peale tundide kaupa ekraanide taga mängimist, on lastel palju rohkem töödelda klassis saadud infot, sest nende aju on harjunud palju kõrgemate stimulatsioonidega, mida on taganud videomängud. Ja see toob omakorda kaasa õppimisega seotud raskuseid.

Lastevanemate emotsionaalne valmisolek on laste aju jaoks peamine toitaine. Kahjuks aga võtame me ise lastelt seda nii väärtuslikku toitu ära.

 

 


5. LAPSED VALITSEVAD MEIE MAAILMA

"Mu lapsele ei maitse aedviljad"

"Mu laps ei taha vara magama heita"

"Mu laps ei taha hommikuti süüa"

"Mu lapsele ei meeldi need mänguasjad, ta eelistab oma nutitelefoniga rohkem mängida"

"Mu laps ei taha ise end riide panna"

"Mu laps ei viitsi üksi süüa"

 

Ja nii räägivad lapsevanemad. Mis ajast on lapsed hakanud otsustama seda, kuidas neid kasvatatakse? Ilma korraliku toiduta ja ilma korralikult välja magamata jõuavad lapsed kooli närvilistena, väsinutena ja ilma keskendumisvõimeta. 

Lisaks sellele õpivad lapsed, et nad võivad teha kõike, mida nad tahavad ja et nad ei pea tegema seda, mida nad ei taha. Kohustuste mõiste on kadunud ja täiesti puudu. Kahjuks aga, kui me tahama oma eesmärke elus ellu viia, siis peame me tegema seda, mida vaja, isegi, kui see pole see, mida me tahaksime teha. Meie lapsed teavad väga hästi, mida nad tahavad aga neil on raskusi, et teha seda, mida vaja selleks, et oma eesmärke ellu viia. Selles tulenevad lõpetamata tööd ja pettunud lapsed.


TREENI  AJU

 

1. Pane piirid paika. Lapsed vajavad piire selleks, et olla õnnelikud

Sea paika kindlad söögiajad, magamaheitmise ajad ja ekraani taga veetmise ajad.

Mõtle sellele, mis on hea laste jaoks ja mitte sellele, mida nemad tahavad või ei taha. Kunagi hiljem on nad sulle selle eest tänulikud. Lapsevanemaks olemine ei peagi lihtne olema.

Lapsed peavad hommikul sööma ja vajavad toitaineterikast toitu. Nad peavad veetma aega vabas õhus ja minema magama igal õhtul samal ajal selleks, et koolis paremini õppida.

 

 

 

 

2. Õpeta lapsele, kuidas teha ka igavat ja üksluist tööd kohe varakult, sest see on tulevikus määravaks tema töövõimete juures

Õpeta lapsele, kuidas pesu kokku panna, kuidas mänguasju koristada, riideid puu peale panna, poest tulles toitu kotist välja võtta, lauda katta, hommikusööki valmistada ja voodit ära teha.

Muuda see millekski loovaks. Nii on see stimuleeri ja samaaegselt lõbus ning õpetab nende aju seostama seda toimingut millegi positiivsega.

 

3. Õpeta teda teistega suhtlema

Õpeta teda sõna võtma, jagama, kaotama, võitma, järeleandmisi tegema, teisi kiitma, kasutama viisakusväljendeid 


4. Piira ekraanide kasutamist ja katsu luua teie vahel taas emotsionaalne ühendus

Näiteks kingi lapsele lilli, naerata talle, kallista teda, kõdita teda, üllata teda viies teda sööma peale tundide lõppu, tantsige koos, tehke padjasõda.

Lisaks sellele õhtusöögid kogu perega, lauamängude mängimine, jalgrattaga sõitmine, jalutuskäigud looduses õhtul taskulampidega.

 

5. Ära täida kohe lapse kõiki soove 

Las laps õpib ootama. Sest väga hea on, kui tal on sellist aega, mille jooksul ta tunneb igavust : see on esimene samm loovuse ja kujutlusvõime avanemise suunas.

Pikenda järk-järgult seda aega, mis jääb tahtmise ja saamise vahele.

Väldi tehnoloogia kasutamist autos ja söömiskohtades, õpeta last ootama rääkides temaga või mängides.

Piira sagedast näksimist.

"Kasvatus on see, mis jääb siis, kui me oleme unustanud selle, mida me koolis õppisime." - Albert Einstein

 

.

 

 




Kommentaare ei ole