Aastate ja elukogemustega saabub ka teatud vanusega kaasnev tarkus ja küpsus. Me hakkame aru saama, et elu on ainult kogemuste jada, ...
Aastate ja elukogemustega saabub ka teatud vanusega kaasnev tarkus ja küpsus. Me hakkame aru saama, et elu on ainult kogemuste jada, mida elu meile annab. Meie valikud muutuvad selgemaks, soovid mõistlikumaks ja tulevikuplaanid lihtsamaks, piirnedes ainult sooviga saada endale häid kaaslasi, õnnelikku ja rahulikku elu, kaugel eemal igapäevastest probleemidest. Me ei pean enam tõestama teistele oma teadmisi, oskusi ega väärtust. Me hakkame rohkem oma väärtusest aru saama.
|
|
unsplash@joshrh19 |
Vanemaks saades, mõistame me paremini seda, mis meile sobib ja mis ei sobi. Me võtame elu palju rahulikumalt, sest me oleme õppinud elu vaatlema, oma emotsioone paremini mõistma ja neid kontrolli all hoidma. Me ei pea enam teistele meeldima, sest me ei pea kellelegi mitte midagi tõestama. Me muutume positiivsemaks ja hakkame vältima kõike, mis on seotud negatiivsega, mis võib tekitada elus ja hinges segadust.
Sõpradering muutub väiksemaks, me jätame alles ainult need inimesed, kes toovad meie ellu rõõmu ja head tuju. Uuringud on näidanud, et vanemaks saades, hakkame me läbi käima ainult väga väheste inimestega. Need vähesed aga on meie ainsad usaldusalused.
Me pöörame tähelepanu ainult sellele, mis on meie jaoks tõesti oluline
Noorena oleme me täis elujõudu, meil on tunne, et kogu maailm kuulub meile ja et terve elu on meid ootamas, et ellu viia oma unistusi. Vanemaks saades hakkame me rohkem hindama aja väärtust. Me kasutame ära iga minutit ja sekundit, tegeledes nende asjadega, mis on meile tõesti olulised. Öised väljaskäimised, peod täis alkoholi ja uhked ööklubid ei köida meid enam. Perekonnaliikmete ja lähedastega aja veetmine muutub oluliseks ja kõige tähtsamaks meie silmis, me tahame oma lähedastega veeta kvaliteetset aega, vahetada mõtteid; aega, mis loeb ja mida ei unustata. Me hakkame aru saama, et aeg liigub väga suurel kiirusel, sellepärast eelistame me olla lähedastega ka lühikest aega koos, tehes pilte mälestuseks, meenutades kallistusi ja koos olemisi - lihtsalt elu ilusaid hetki.
Me hakkame vältima silmakirjalikke inimesi
Silmakirjalikkus ei ole enam osa täiskasvanute elust. Selle asemele tulevad siirus ja ausus. Selle asemel, et rääkida tühjadest asjadest inimesega, keda me õieti ei tunne ja kes meis huvi ei ärata, eelistame me oma aega veeta heade inimestega. Palju parem on suhelda siiralt ja ilma valedeta. Palju huvitavamad tunduvad sellised inimesed, kes jäävad siirasteks oma sõnades, tegudes ja hoiakus. Inimesed, kes toovad meie ellu rõõmu ja positiivsust.
Me austame teiste elu
Aeg ja elukogemused on head õpetajad, mis aitavad ennast ja teisi paremini tundma õppida. Tarkus õpetab meid eemale hoidma teiste probleemidest ja konfliktidest, mis meisse ei puutu, selleks, et eemale hoida nende negatiivsest energiast, mis võib lõpuks ka meid puudutada. Teiste elu austamine muutub üheks elu põhimõtteks.
Sõpradering muutub väiksemaks
Vanemaks saades uute sõprade tegemine ei olegi enam nii tähtis ega oluline. See huvi hakkab kaduma. Kui õpinguaastad on läbi saanud, siis hakkab pihta tavaline ja normaalne elu, meie ellu tulevad teised prioriteeid, mis on rohkem seotud meie oma perega. Me vajame rohkem kvaliteeti ja mitte kvantiteeti sõpradest rääkides. Me tahame luua tõsiseid, omakasupüüdmatuid ja ilma isikliku kasuta suhteid. Me hakkame eemale hoidma inimestest, kes meile halba soovida või meie ellu sekeldusi tuua võivad: on siis tegemist mõne sugulase või töökaaslasega, mis pikemas perioodis võib mürgiseks muutuda.
Vanemaks saamise tee ei ole alati roosiline ja sirge, ent me tuleme sellest
välja tugevamate, otsusekindlamate ja targematena. Me oskame vahet teha
inimese vahel, kes soovib meile halba ja keda me oma elust tahame välja
saada ning inimese vahel, kes toob meie ellu rõõmu ja positiivsust, ning
keda ma iga hinna eest hoida tahame.
.jpg)
Kommentaare ei ole