Luud muutuvad aastate jooksul hapramaks, mida siis teha luude tugevdamiseks?

Täpselt 206 luud moodustavad inimese skeleti. Tegemist on süsteemiga, mille peale toetub kogu keha ja ilma milleta inimkeha oleks vorm...

Täpselt 206 luud moodustavad inimese skeleti. Tegemist on süsteemiga, mille peale toetub kogu keha ja ilma milleta inimkeha oleks vormitu. Vanus toob enesega aga kaasa muutused luudes: luud muutuvad hapramaks, rabedamaks ja võivad kergesti murduda. 

Luuhõrenemine riskifaktoriks on ka menopaus, mille jooksul naise kehas leiavad aset suured hormonaalsed muutused. Tegemist on bioloogilise nähtusega, mille ajal munasarjad lõpetavad munarakkude tootmise ning langeb östrogeeni ja progesterooni tase. Östrogeen on organismi toimimiseks vajalik hormoon, millel on mitu tähtsat rolli: ta osaleb ainevahetuse juures, südameveresoonkonna tervise heaks ning samuti osaleb luude mineraliseerumise juures. Seega hormoonide hulga langus organismis, peale menstruatsiooni ärajäämist, põhjustab luude hõrenemist ehk siis osteoporoosi. Naistel on osteoporoosi risk 2 - 3 korda suurem, kui meestel. Seega on just naiste luustik hapram ja seetõttu peaksid naised varakult hakkama hoolitsema oma luude tervise eest ja mitte ootama menopausini.





Meie toitumine on alati hea tervise alus. Kindlasti on kõige tähtsam mineraalaine luude tervise heaks kaltsium. Võttes arvesse, et 90% kehas olevast kaltsiumist asub just nimelt luudes, siis on ka selge, miks tuleb kaltsiumi tarbida oma luude heaks. Luud aga ei koosne ainult kaltsiumist, vaid ka teistest mineraalainetest, seega kaltsiumist üksi ei piisa, on vaja ka teisi mineraale ja vitamiine. Lisaks sellele võib liigne kaltsiumi tarbimine hoopis kasu asemel luudele kahju teha. 

Kaltsiumi viivad organismist välja suitsetamine, kohvi joomine, liigne vee joomine, alkoholi tarbimine. Kaltsiumi tuleks võtta koos D-vitamiini ja Omega-3, mis aitab kaltsiumi paremini organismil omastada. 




Kalitsumivajadus on 0,8 g päevas. Kaltsiumi saab piimatoodetest: juust, jogurtid. Piimatoodetes olevat kaltsumi omastab organism kõige paremini. Lehmapiimale on hea alternatiiv organismi tugevdav kitsepiim. Laktoositalumatuse all kannatavad inimesed võivad kaltsiumivajaduse kätte saada kuivatatud puuviljadest, pähklitest ja kuivatatud viigimarjadest. Samuti leidub kaltsiumi rohelises salatis ja ubades.

Kaltsiumist üksi aga ei piisa, tarbida on vaja piisavalt ka magneesiumi, D-vitamiini, naatriumi ja kaaliumi. D-vitamiin aitab kaltsiumil paremini imenduda. D-vitamiini saab päikesest ent ent samuti toidust: rasvane kala sisaldab palju D-vitamiini (makrell, heeringas, lõhe, angerjas, forell). Samuti saab D-vitamiini kalamaksaõlist, munakollasest ja maksast. Hea on siiski teada, et toidu kaudu saame me kätte kõigest 10% päevasest D-vitamiini vajadusest.  Kaltsiumi ja D-vitamiini on müügil samuti toidulisanditena.



Samuti on luude hõrenemise riskifaktoriks liiga vähene liikumine

Tasakaalukas toitumine ja piisav liikumine võivad aidata osteoporoosi ennetada. Õigel eluviisil on tähtis roll. Igapäevane kerge füüsiline koormus on vajalik luude tiheduse suurenemiseks, seega luude hõrenemise ennetamiseks liigu piisavalt.