{ads}

HIDE

Viimased

latest

10 märki, mis viitavad sellele, et sa ei joo piisavalt vett

 Vesi on organismi peamine koostisosa, täiskasvanud inimese keha koosneb ligi 75% veest. Veel on organismi kaitsev toime. Organismi ...

 Vesi on organismi peamine koostisosa, täiskasvanud inimese keha koosneb ligi 75% veest. Veel on organismi kaitsev toime. Organismi ellujäämise seisukohalt on vesi aga hädavajalik. Vee joomine aitab võidelda haiguste vastu.

Kuidas aga teada, kas sa jood piisavalt vett? 

Seda, et sa jood liiga vähe vett, võid sa näha mõningatest märkidest.


Lõhenenud huuled


 

Kui keha veetase on madal, siis hakkab selle tagajärjel nahk kiskuma. Ilma muutusi on sageli näha kõigepealt just lõhenenud huulte pealt. Tegu võib olla ka vedelikupuudusega, sest huulte lõhenemist tekitab just deshüdratatsioon ja kuiv õhk. 

Selle vastu aitab, kui juua rohkem vett päeva jooksul. Ära kindlasti huulde hammusta, see muudab ainult olukorda hullemaks. Kasuta linaseemneõli, saialillesalvi või huulekreemi. 


Tume uriin

Liiga tumedat värvi uriin on märk sellest, et sa ei joo piisavalt vett. Neerudel pole piisavalt vedelikku toksiinide väljutamiseks. Uriini tume värv võib olla tingitud ka punaste marjade või aedviljade söömisest. Samuti võib see viidata maksahäiretele. 

Selle vastu aitab samuti piisava vedeliku (ravimtaimetee, tee, sidrunimahl) joomine.

 

 

 


Kõhukinnisus

Deshüdratatsioon võib tekitada kõhukinnisust. Vähene vee joomine muudab väljaheite tahkemaks ja raskendab seedimist. Vee joomine tagab parema ja kiirema seedetöö. 

Piisava vee joomine ja kiudainerikka toidu söömine (täisteratoodetes, aed- ja puuviljades) aitab selle vastu. 


Kortsud ja kuiv nahk


 

Naha vananemine on kortsude tekke eest vastutav. Madal veetase organismis aga ainult kiirendab seda nähtust. Nagu öeldakse, peegeldab nahk tervise seisukorda.

Kui sa ei joo piisavalt vett, siis on seda sinu naha pealt näha. Sul tekib rohkem kortse ja su nahk muutub kuivaks. Vesi on see, mis tagab naha niisutatuse ja aitab ennetada / siluda kortse. 

Joo piisavalt vett ja niisuta oma nahka spetsiaalsete hooldusvahenditega. Naha pealmine kiht ehk siis epidermis, mis saab kõige rohkem kannatada, muutub taas elastsemaks.


Kaalutõus

Kui sul on viimasel ajal kaalu juurde tulnud, siis võib-olla ei joo sa piisavalt vett. Nii nälja, kui janu puhul aktiveerub sama ajutsoon, sest aju ei oska vahet teha sellel, kas sul on kõht tühi või vaevab sind joogijanu.

Seega, kui sa pole piisavalt vett joonud, haarad sa sageli toidu järgi ja sööd rohkem, ehkki tegelikult on sul kõigest janu.

Vee joomine aitab ka kiirendada ainevahetust, mis võimaldab omakorda kulutada rohkem kaloreid.

Õpi oma keha kuulama, et teha vahet, millal sul on janu ja millal kõht tühi. Kui sul söögikordade vahel tekib isu, siis tõenäoliselt on sul kõigest kõht tühi. Probleemi lahendus seisnebki selles, kui sa hakkad päeva jooksul lihtsalt rohkem vett jooma.

 

 

 

 


Neerukivid ja põiepõletik

Vedeliku puudus võib tekitada ka tõsisemaid terviseprobleeme. Neerukivid tekivad uriinisoolade ladestumisest. Neerukivid võivad ummistada kusejuha, tekitada põletikku ja veritsust. Veepuudus ainult suurendab seda riski. Ka palav ilm on üks riskifaktoritest, näiteks reisimine kuumal maal tõstab neerukivide tekke riski. 

Kohe esimese kahtluse järel (valu alaseljas ja sage pissihäda, valulik urineerimine) tuleb hakata rohkem vett jooma. Samuti on tõhusaks looduslikuks ravimiks jõhvikamahl.


Peavalu

Peavalu võib tekkida liiga vähese vee joomise tagajärjel. Ja pole ka imeks panna, sest aju koosneb 70% veest. Kui keha vajab vett, siis hakkab ta vedelikku otsima igalt poolt, kaasa arvatud peast. Madal veetase tähendab ka madalamat hapnikutaset. Ja see tekitab peavalusid, pearinglust, mõnikord suurt väsimust ja halba tuju.

Õpi jooma päeva jooksul piisavalt vett. Väldi alkoholi ja kofeiini, mis viivad vedelikku kehast välja.


Väsimus

Ilma veeta tekib kehas vedelikupuudus. Ja aju juba ise vajab palju vett normaalseks funktsioneerimiseks. Kui aju ei saa piisavalt vett, siis ei tööta ta nii nagu vaja. Ja selle all kannatab kogu organism, aeglustades oma tööd. Väiksemgi töö nõuab suuri pingutusi. Kui kehas pole piisavalt vett, siis jääb tal puudu vajalikust kütusest, et normaalselt funktsioneerida. Ja selle tagajärjel tekib suur väsimus.

Selle vastu aitab, kui juua kogu päeva jooksul piisavalt vett. Ja tulemust on näha üsna ruttu: organism leiab ruttu tagasi kogu oma elujõu.

 

 

 

 


Liigestevalu


 

Vesi on mingil määral õli liigeste kohal olevate kõhrede jaoks, hoides alal liigeste normaalse funktsioneerimise. Vesi aitab neid õlitada, nii et liigesed rooste ei lähe. Kui vedelikku kehas aga vähe on, siis tekivad kõhres kulumissümptomid ja iga liigutus tekitab hõõrumist.

Piisava koguse vee joomine aitab selle vastu. Kindlasti tuleks vältida magusaid jooke, mis võivad tekitada neerukive ja põiepõletikku. 


Nõrgem immuunsus


 

Vesi aitab kehal toksiine väljutada, vähendab vähi, südameinfarkti ja neeruprobleemide ohtu. Veevaeguse puhul nõrgeneb keha ja sellega ka immuunsus. Madal vedelikutase võib tekitada väsimust, neerukive, kõhukinnisust ja isegi depressiooni. Selle kõige vastu aitab ainult regulaarne vee joomine. 

Ära unusta samuti oma nahka: niisuta seda ja söö piisavalt puu- ja aedvilju, mis sisaldavad palju vedelikku. 

Ära unusta homme välja minnes pista kotti väikest veepudelit!








Kommentaare ei ole