Page Nav

HIDE

Viimased lood

latest

8 lauset, mille kaudu laps sinu abi palub

Sageli lapsed ei palu otse abi. Nad ei räägi oma probleemidest vanematega ka siis, kui suhe viimastega peaks olema väga hea. Selle pärast...

Sageli lapsed ei palu otse abi. Nad ei räägi oma probleemidest vanematega ka siis, kui suhe viimastega peaks olema väga hea. Selle pärast on täiskasvanutel tihti raske teada saada, mis lapse hinges tegelikult toimub. Ja murelikuks teeb mõte, et laps kannab oma koormat hingel, ilma, et tal oleks kellega seda jagada.

Lapsepõlv peaks olema ju muredevaba ja rõõmus aeg. Tegelikkuses aga tunnevad ka lapsed hirme ja kartusi. Sest ka lapsed tunnevad ühiskonnast, koolist ja vanematelt tulevat survet ja kannatavad selle all.

Täiskasvanud ei suuda mõista, miks nende lapsed neid nii palju ei usalda, et oma probleemidest avameelselt rääkida. Miks nad ei räägi sellest, mis neid tegelikult hirmutab. Sest enamikes peredes valitseb vaba õhkkond, kus keegi ei peaks tundma end eemalejäetuna ja üksi. Aga sellest hoolimata on vähe neid lapsi, kes tahavad oma muredest rääkida otse. Sageli on probleemiks valehäbi, mille tõttu laps ei soovi vanematele lisaks probleeme tekitada ja sisemine soov vastata vanemate ettekujutlusele: olla tubli, eeskujulik, teisega võrdne.

Selle pärast on tähtis õppida lapsi ära kuulama ja mõistma, millal su lapsel on mure.

Kui su laps ütleb:

"Mul kõht valutab."

Kõigepealt tee kindlaks, et tal tõesti kõht ei valuta. Kui su laps on terve, siis võib selle taga olla ka hirm, stress või mure, mis omakorda on põhjustanud selle kõhuvalu. Alla 10-aastastel lastel on raske oma tundeid läbi sõnade väljendada. Ja tema hirmud ja kartused võivad väljenduda läbi kõhuvalude.

Kui selline kõhuvalu kordub tihti ja ilma näilise põhjuseta, siis on oluline, et sa leiaksid oma lapse jaoks aega. Mitte selle pärast, et rääkida tema kõhuvaludest, vaid selleks, et temaga rääkida. Küsi lapselt, kuidas tal läheb? Kuidas ta koolis teistega läbi saab. Kas tal on mõne lapsega või õpetajaga probleeme ette tulnud? Võib-olla mõni kontrolltöö või eksam vaevab teda? Kas klassis on uusi õpilasi tulnud? Kas mõni õpetaja on öelnud midagi halvasti? Kas ta tunneb, et tema vastu on ebaõiglaselt käitutud? Kas tal on mingi mure südamel?

Paljudel kordadel kaob kõhuvalu vestluse käigus.


"Ma kardan."

Hirmul võib olla mitmeid põhjuseid ja tähtis on sellest rääkida. Olenevalt lapse vanusest, on paljud tema hirmud "normaalsed".

- Umbes kaheksanda elukuu paiku kardavad lapsed seda, et vanemad kaovad, see on ärevushäirete ja lahutuse faas.

- Natuke hiljem, kolmanda ja neljanda eluaasta paiku on lapsed niiöelda maagilises elueas. Nad kardavad sageli kõike nähtamatut, pimeduses elavaid olendeid tänu oma liiga suurele kujutlusvõimele.

- Kuuenda eluaasta vahel hakkavad lapsed paremini maailma enda ümber mõistma, nad kuulevad ja näevad mõnikord uudiseid ja võivad hakata kartma sõdu, katastroofe või muid probleeme ka siis, kui need leiavad aset kusagil kaugel.

- Kaheksanda eluaasta paiku tunnevad nad vajadust olla oma klassis või spordialal parimad. 

Vanemad peavad õppima lapsi ära kuulama ja välja selgitama, kust hirmud alguse on saanud. Ja aidata seejärel lapsel hirmuhooge taltsutama.

Kui aga ärevushoog kestab juba liiga kaua võib olla vajadus konsulteerida spetsialistiga.

"Mitte keegi ei armasta mind."

Nii nagu täiskasvanud, võivad ka lapsed tunda masendust. Põhjuseks võib olla lihtsalt mõni halb päev või siis on tegemist palju sügavama probleemiga. Lapsi diagnoosida on keeruline. Ja selle pärast peavad vanemad ise valvel olema. Kui su laps tahab rohkem üksi olla, kui ta muretseb liiga palju, kui ta ei taha teistega suhelda, siis peab sellele tähelepanu pöörama. Kui hinded koolis hakkavad alla käima, kui laps ei taha enam välja minna, kui ta ei ole enam nii rõõmus nagu enne, siis võivad need olla märgiks algavast depressioonist. Ka sellisel puhul peab pöörduma mõne spetsialisti poole.

Ja samuti võivad vanemad ka ise midagi ära teha, et neid kaitsta. Tegemist võib olla asjadega, mis tõstavad lapsed enesehinnangut, mis aitavad hirme ära võtta.

Kindlasti tuleks aga rääkida spetsialistiga, sest depressiooni tuleb alati tõsiselt suhtuda.


"Ma ei taha kooli minna"

Kooliînged, lahkhelid klassikaaslaste või õpetajatega aga samuti ka liigne koormus võivad viia selleni, et laps ei taha enam kooli minna. Räägi oma lapsega sellest, mis lahti on. Samut võta ühendust õpetajatega ja katsuge lahendust leida. Kooli vahetamine ei ole alati ideaalne lahendus. Laps peab õppima erinevate probleemide ja inimestega hakkama saama.

"Ma ei oska seda teha"

Mõned lapsed kardavad teha teatud asju (eriti neid, mida nad teevad esimest korda) või siis kardavad, et ei tee piisavalt hästi seda, mida neilt oodatakse. Nad kardavad pettumust valmistada ja ei julge oma mugavusstsoonist välja tulla. Nende jaoks on iga uus pingutus lisakoormuseks. Sellistel lastel on sageli puudu enesekindlusest.

Vanemad võivad lapsi siin aidata neid julgustades. Laps peab õppima, et kõike, mida ta teeb, teeb ta peamiselt iseendale ja mitte teistele.

"Ma ei tea / Ma ei mäleta enam"

Kui laps on hakanud sulle vastama tihti, et ta enam ei mäleta, siis võib see olla märgiks, et ta kardab sulle vastata. Näiteks kardab karistada saamist. Tõenäoliselt on sellel lapsel enesehinnangust puudu või tunneb ta liiga suurt survet (väljaspoolt või mille ta ise on endale pannud) ja mille tõttu peaks ta paremini püüdlema. Vanemad peavad õppima lastele ütlema, et nad võivad ja peavad rääkima sellest, mida nad mõtlevad. Et lapse arvamus ja mõtted on sama tähtsad, kui kõikide teiste omad. Ja et tal on õigus nii, nagu kõigil teistel, eksida. Ja et ainult läbi eksimuste on võimalik õppida.

Lapsele tagavad enesekindlust talle antud kohustused, mis annavad talle vastutustunnet. Kui vanemad usaldavad oma last ja lubavad tal mõnikord otsuseid vastu võtta, siis tugevdab see lapse enesekindlust. Ja see arendab temas usaldust tema enda võimetesse.

"Kas ma võin sinu kõrvale magama tulla? "

On täiesti normaalne, et väikesed lapsed magavad mõnikord oma vanemate juures. Sellegipoolest peaksid nad vähemalt aeg-ajalt magama oma voodis. Kui laps aga kogu aeg tahab magada oma vanemate juures, peaksid vanemad otsima selle probleemi põhjust. Kas tegemist võib olla millegagi, mis last rahutuks teeb?

Laps, kes otsib vanemate lähedust, vajab turvatunnet. Vanemad peavad leidma probleemi põhjuse ja selle lahendama.

"Mul on paha olla"

Last, kes ütleb, et ta ennast hästi ei tunne, peab kuulama. Lapse elu võivad rikkuda igasugused hirmud, surved ja mured. Vanemad peavad mõtlema, mis selle põhjuseks olla võib. Kas laps on lihtsalt stressis või juhtus midagi erilist, mis selle taga on."

Kommentaare ei ole