Page Nav

HIDE

Viimased lood

latest

10 märki, mis viitavad sellele, et sinu suhe emaga on tasakaalust väljas

Täiskasvanuks saades muutub suhe ka emaga. Suhte alguses sõltusid sa täielikult oma emast, aja jooksul aga õpid sa iseseisvaks saamist. Väh...

Täiskasvanuks saades muutub suhe ka emaga. Suhte alguses sõltusid sa täielikult oma emast, aja jooksul aga õpid sa iseseisvaks saamist. Vähemalt teoorias.

Väikesed lapsed sõltuvad kõik oma emast. Sageli aga muutub nende omavaheline suhe selliseks, et emad ei tee midagi selleks, et laps iseseisvamaks saaks ja laps ei õpigi nii üle saama oma hirmudest ja ületama piire. Neil ei tekigi vajadust iseseisvuse järele.

Millised on aga märgid, et täiskasvanud inimese ja tema ema suhe on tasakaalust väljas? 


1. Su ema nõuab kogu aeg sinu tähelepanu ja aega

Sul on tunne nagu iga kord, kui ta sulle helistab, pead sa kõik sinnapaika jätma ehkki te juba olete samal päeval suhelnud. Sa oled mitu korda juba tühistanud kõik oma plaanid ainult sellepärast, et su ema tahab sind kohe näha ja tal on midagi tähtsat sinult paluda või sulle öelda. Kui see nii on, siis ilmselt on teie suhe tasakaalust väljas. Loomulikult on normaalne oma ema aidata aga ta ei tohiks sinu elu üle siiski valitseda.

Sageli peavad mõned emad seda normaalseks, et nende täiskasvanud laps peabki suurema osa oma ajast neile pühendama või siis on lood vastupidi. Ja teine inimene ei julge näiteks süütundest ka keelduda ning hakkabki seda normaalseks pidama.

Aga ka siis, kui pead õigeks seda, mida sa teed, võib selline suhe teie mõlema jaoks raske olla.

Kui sa pead kogu aeg pöörama liiga palju tähelepanu oma emale, ei saa samal ajal tegelda ei oma elu ega asjadega ning võid tunda hiljem pettumust selle pärast.
 



2. Sa tunned end vastutavana ema heaolu eest

See ei ole tohiks olla normaalne, kui su ema sulle selgeks teeb, et tema vaimne heaolu sõltub ainult sinust. Tegelikult on ta ju ainuke, kes kontrollib oma tundeid.

Mõnedel vanematel on harjumus panna lapsi kandma vastutuskoormat oma isiklike tunnete ja emotsioonide eest. Sageli kasutavad nad selliseid lauseid nagu:

- Ma ei saanud isegi magada selle pärast

- Ma olen nii mures selle pärast, mis sa tegid

- Sa ei taha tulla mind vaatama, ütle kohe välja

- Miks sa mulle ei helista, sa ei tea, kui kurvaks see mind teeb

- Kui sa poleks nii kangekaelne, siis ma ei oleks sinu peale pahane

Sellised ütlused tulevad üsna varakult kasutusele ja selle tõttu niipea, kui laps täiskasvanuks saanud, ei tea ta, mida teha, et ta vanem rahul oleks.

Selline suhe võib mõjuda halvasti ka kõikidele su teistele suhetele, sest sul võib tekkida raskusi ja alateadvuslikult võid sa luua sama sõltuvusskeemi teiste inimestega.

3. Sa valetad emale selleks, et mitte talle pettumust valmistada

Jah, koolis võis seda muidugi ette tulla, sest sa tahtsid probleeme vältida. Aga täiskasvanuna ei tohiks sa karta seda, et ema su tegemised hukka mõistab. Sest suureks saades oled sina vastutav oma tegude ja tagajärgede eest, mitte su ema. Sul ei ole vaja ema, et teada seda, mis on hea ja mis on halb.

Kui sul on aga tunne, nagu peaksid sa kogu aeg tema eest kõike varjama, siis ilmselt on teie suhe jäänud pidurdama vanale tasemele. Aus olemine aitaks sul edasi saada sellest etapist.

Ole aus tema vastu nii oma mineviku kui oleviku suhtes, see on parim viis, et teie vahel normaalset suhet saavutada.



4. Sa oled temast rahaliselt sõltuv

End töötuna leides või rahalises raskustes olles, on kõik inimesed võimelised oma vanematelt abi paluma. Selles ei ole mitte midagi häbiväärset. Aga ülejäänud aja oma elust peab inimene ise olema võimeline raha teenima ja tööd tegema, ema ei peaks kindlasti olema see, kes oma täiskasvanud töövõimekat last üleval peab.

Kui sul on harjumus kogu aeg oma ema käest raha küsida, siis annad sa talle õiguse ka oma elu kontrollida. Tal on seega õigus sekkuda kõikidesse otsustesse, mida sa teed ja sa ei õpigi nii iseseisvust.

5. Sa lased oma emal otsustada kõik tähtsamad otsused


Terve ja täiskasvanud laps peab olema võimeline ise oma pesu pesema, ise oma elamist koristama, ise endale arstiaega võtma, ise oma puhkust planeerima. Ka siis, kui su ema ise tahab kõike seda teha ja on abivalmis, siis ei tule selline abi sinu enesearenguks sulle sugugi kasuks. See ei aita täiskasvanud lapsel iseseisvaks saamist ega õpeta talle enda eest hoolitsemist.

6. Ta tahab, et sa tema arvamust küsid enne otsuste vastuvõtmist

Kui sa ilma oma ema heakskiiduta või teadmiseta ei suuda vastu võtta ainsatki tähtsat otsust, siis pole see normaalne. Täiskasvanud inimesena peaksid sa oskama ja suutma tegema oma valikuid ilma seejuures hirmu tundmata. Jah, sa võid temalt küsida seda, mida ta mõtleb aga sa ei tohiks end seejuures tunda nagu keegi piiraks su õigusi.

Sa võid oma emaga rääkida otsustest, mida sa teed aga kui sa tunned nagu oled sa selleks sunnitud ja kardad talle meelehärmi valmistada, siis on midagi valesti.

Veel hullem -  kui sa tema nõuandeid kuulda ei võta, võib ta sinuga hakata manipuleerima.

Kui laps tahab midagi teha nii nagu tema seda õigeks peab või on tal teistsugused mõtted, veendumused või uskumused, siis emad tavaliselt kritiseerivad seda tegu, saavad pahaseks, tekitavad lapses süütunnet või karistavad teda. Selline teguviis aga takistab noorel enda valikuid ise teha, samuti võib see mõjuda halvasti tema enesehinnangule ning tuua kaasa raskusi normaalsel suhtlemisel.



7. Ta sekkub pidevalt sinu eraellu lugedes sinu kirju, sõnumeid, kuulates su kõnesid, vaadates su pangaarvet.

Normaalne suhe tugineb eelkõike vastastikkusel usaldusel. Kellelgi ei tekigi vajadust teise taga luurata ja teise eraelu kontrollida.

Kui su ema loeb su kirju ja valvab pidevalt, mida sa teed; nõuab liiga palju sinu aega, tähelepanu ja viisakust; solvub niipea, kui sa ei saa tema tahtmistele vastu tulla - siis on viimane aeg panna paika piirid.

8. Sul on sageli tunne nagu oleksite te rivaalid

Normaalses suhtes tunneb vanem uhkust oma lapse tugevate külgede, heade omaduste, andekuse ja edu üle - mingit kadedust seal ei ole. Kui teie vahel on aga rivaalsus, siis katsu mõista, kust see alguse on saanud.

Tegemist võib olla kadedusega, mis sai alguse välimusega rivaalitsemises, teiste inimeste tähelepanu saamises (kaasa arvatud isa), isiklikes edusammudes jne. Laps võib selle tõttu hakata end varjus hoidma selleks, et ema saaks esiplaanil olla. Või siis hakata endasse liiga kriitiliselt ja negatiivselt suhtuma uskudes, et ta ei ole kunagi piisavalt hea.

9. Ta laseb sul teha ükskõik mida või paneb sind tundma end vastutustundetuna

Üks ema võib teha ükskõik mida, et parandada lapse tehtud suuri pahandusi ja pehmendada selle tagajärgi ka siis, kui laps on saanud hakkama millega väga halvaga. Ent selline soov aidata võib olla veelgi hullemate tagajärgedega, sest see võib tõugata last jätkama oma halbu harjumusi teades, et ema alati selja taga on ja teda kaitseb.

10. Ta räägib sulle kõikidest oma eraelu intiimsematest detailidest

Kui mitu korda oled sa mõtelnud sellele, et sa poleks tahtnud seda teada saada, kui su ema sulle räägib oma intiimsaladusi? Või siis küsib sinu käest, kui kaugel sina oma suhtes meestega oled? Loomulikult avatud ja sõbrannalik suhe emaga on hea aga see ei tähenda, et te peate kõigest omavahel rääkima.




Allikas: huffintonpost.fr

Kommentaare ei ole