Halb harjumus, mis muudab sind depressiivseks ja tekitab masendust

Tõenäoliselt oled ka sina kokku puutunud inimestega, kellele meeldib kogu aeg millegi üle hädaldada. Tavaliselt on tegemist inimestega, ke...

Tõenäoliselt oled ka sina kokku puutunud inimestega, kellele meeldib kogu aeg millegi üle hädaldada. Tavaliselt on tegemist inimestega, keda on raske pikka aega kuulata, sest ta näeb kõike halvas valguses. Millest see tuleb, et mõned inimesed oskavad näha elus head, teised aga on kogu aeg õnnetud?

Loe läbi alljärgnev artikkel ja vaata, millise seose on teadlased avastanud ajutegevuse ja pideva hädaldamise vahel!

Erinevad inimestetüübid, kellel on harjumuseks pidevalt hädaldada

  • Alati rahulolematu : selline inimene on pidevalt rahulolematu, samas ta ei paku välja ega lepi ühegi lahendusega, mis võimaldaksid olukorda lahendada.

 • Krooniline hädaldaja : ta muretseb pidevalt millegi pärast. Ka siis, kui ta on saanud kõik ära öelda, ei unusta ta kunagi seda, mis talle tehtud on ja oodates järgmist võimalust, mis annaks talle võimaluse taas kogu loo lagedale tuua. See aga võib enesega kaasa tuua veelgi rohkem muretsemist ja masendust iga kord, kui ta sellele mõtleb.




 • Kaastunde ja sümpaatia otsija : selline inimene otsib alati teistes kaastunnet äratada ja et teised tema valule kaasa elaksid. Ta tahab alati tõestada, et on ainukene, kes nii palju kannatab ja vajab, et teised teda aeg-ajalt ära kuulaksid.

Teadlased aga on avastanud, et paljud inimesed ise muudavad endis seda halba harjumust hädaldada ainult tugevamaks. Põhjuseks võib olla see, et nad teevad seda sellepärast, et neile meeldib hädaldada või siis hoopis sellepärast, et teiste inimeste pilke ja seega ka tähelepanu enesele saada. Kui sul peaks olema selline harjumus, siis tea, et su aju harjub samuti olukorraga.

Negatiivsus programmeerib su aju ümber

Neuropsühholoog Donald Hebb väidab, et aju neuronid loovad uusi ühendusi ajus peale läbielatud elukogemusi. 

Iga kord, kui me midagi mõtleme või tunneme, vallanduvad miljonid neuronid ja moodustavad sisemise neuronite võrgu. See tähendab, et kui sa keskendud kriitilistele tunnetele või mõtetele, muretsemisele ja ohvriks olemisele, on su ajul palju kergem meenutada kõiki halbu sündmusi. See aga võib omakorda viia depressioonini ja masenduseni. Sellepärast võib öelda, et me muutume selliseks, nagu me mõtleme.

Clemsoni ülikooli psühholoogiaprofessor dr. Robin Kowalski järgi kaebavad kõik inimesed aeg-ajalt millegi üle aga kuna tegemist on halva harjumusega, siis peab õppima seda vähendama nii palju, kui võimalik. Kõik negatiivsusehood on normaalsed ja loomulikud ning käivad eluga kaasas. Aga ära unusta, et kui sa oled liiga negatiivne, siis leiad sa enda ümber ainult negatiivset ja sa jäädki hädaldama. Sa võid jõuda sellisele järeldusele, et kõik inimesed, sealhulgas ka need, kes sind ümbritsevad, ongi halvad ja ainult sina oled see, kes kunagi ei eksi. Selle asemel, et endasse sulguda, peaksid sa oma pessimismi õppima kontrollima.



Mõned nõuanded, mis sind aitavad negatiivsusest välja tulla

Kui sa tahad end muuta ja olla õnnelikum, siis siin on mõned nõuanded:

 • Õpi olema tänulik isegi väikeste asjade pärast

 • Hakka enda käitumist kontrollima. Sa ju tunned ennast, seega sa tead, millal sa hakkad hädaldama ja lõpetama juba enne, kui alustad. Kui sa harjutad seda piisavalt hästi, muutub see harjumuseks. Õpi raskustest üle saama ilma hädaldamisteta.

 • Otsusta olla teine inimene: kui sa õpid keskenduma elus headele asjadele, siis tagab see sulle positiivsema meelelaadi ja paremad mõtted, ning sinu teod, mõtted ja kogu su elu muutub paremaks.

 • Ära unusta lasta minna kõigel, mis pole kasulik. Alguses ei ole see kerge aga õpi hindama oma tugevaid külgi ja häid omadusi, samuti ka teiste omi, selle asemel, et keskenduda enda ja teiste puudustele ning kõigele sellele, mida sul ei ole.  

Meie käitumine sõltub suurel määral meie mõtete skeemist. Kui mõtted on negatiivsed, siis on tulemuseks pessimism. Kui mõtted on positiivsed, käitub ka inimene positiivselt. Miks siis mitte pingutada natukene selle jaoks, et olla positiivne? Proovi juba täna ja pööra tähelepanu oma mõtetele, mis su peas ringlevad ja sõnadele, mida sa ütled. Aju on võimalik ümber programmeerida ja muuta pilti, mis teistel sinust on, kui nad on harjunud seni sind nägema pessimistliku ja hädaldava inimesena.