Inimese tähelepanu keskmes on kõige suuremal kohal nägemine ja sellepärast on teistel meeleelunditel väiksem roll. Nende seas ka lõhn...
Inimese tähelepanu keskmes on kõige suuremal kohal nägemine ja sellepärast
on teistel meeleelunditel väiksem roll. Nende seas ka lõhnameelel. Selleks,
et õieti hinnata meid ümbritsevat ümbrust, peame me kasutama kõiki
meeleelundeid: silmi, et imetleda ümbritsevat loodust ja selle värve;
lõhnameelt, et tunda puude lõhna; kuulmist, et kuulda lindude laulu ja
puudutamist, et tunda karge õhu puudutust nahal. Lõhnameel ise aga suudab
äratada inimeses erilisi tundeid. Vihmase ilma lõhn ja vihmasabina kuulamine
suudavad aga alandada stressi.
Olles looduses tunneb inimene maa soojust, rohu lõhna, õhu niiskust ja värskust. Vihmal aga on omane lõhn. Ehkki tegelikult ei ole ju vihmal oma lõhna, selle lõhna tekitavad aineosakesed, mis vallanduvad, kui vihmapiisad maad puudutavad. Inglise keeles on selle sõna nimi petrichor, tegemist on vihmasajujärgse lõhnaga, mida vallandab maamuld puutudes kokku vihmaga.
See lõhn ise aga on äratanud huvi teadlastes.
Niiske maa või siis vihmasaju lõhn, mida inimesed nii palju hindavad, on põhjustatud tegelikult aga sellisest orgaanilisest ühendist nagu geosmiin. Geosmiini lõhna on tunda õhus peale vihmasadu. Geosmiini toodavad mikroobid ja bakterid S treptomyce, mida leidub rikkalikult tavalises pinnases.
Olles looduses tunneb inimene maa soojust, rohu lõhna, õhu niiskust ja värskust. Vihmal aga on omane lõhn. Ehkki tegelikult ei ole ju vihmal oma lõhna, selle lõhna tekitavad aineosakesed, mis vallanduvad, kui vihmapiisad maad puudutavad. Inglise keeles on selle sõna nimi petrichor, tegemist on vihmasajujärgse lõhnaga, mida vallandab maamuld puutudes kokku vihmaga.
See lõhn ise aga on äratanud huvi teadlastes.
Niiske maa või siis vihmasaju lõhn, mida inimesed nii palju hindavad, on põhjustatud tegelikult aga sellisest orgaanilisest ühendist nagu geosmiin. Geosmiini lõhna on tunda õhus peale vihmasadu. Geosmiini toodavad mikroobid ja bakterid S treptomyce, mida leidub rikkalikult tavalises pinnases.
Kuidas siis see omab aga stressi leevendavad toimet?
On lõhnu, mis toovad meelde vanu mälestusi ja tundeid. Seda võib seletada aju anatoomiaga. Sissehingatud lõhna töötleb kõige esimesena üks aju osadest, mida nimetatakse haistmissibulaks (ladina bulbus olfactorius), mis omakorda on seotud aju oimusagarates asuva mandeltuuma ja hipokampusega, mis on seotud emotsioonide ja mäluga. Selle kõige tõttu seostub vihma lõhn meile lapsepõlve mälestustega, tuletades meelde aegu, mil me mängisime vihma käes. Need on meeldivad mälestused, mis omakorda leevendavad stressi.
Vihmasabina kuulamine on rahustav
Lisaks vihma lõhnale, on vihmasabina kuulamine ka rahustava toimega ja võib soodustada head und. Vihmapiiskade kuulamine annab ajule märku, et kõik on hästi.
Vihm puhastab õhku
Vihm alandab õhu saastatavust. Vihm imab endasse saasteainete ühendid. Seega puhastab vihm õhku ja on seega väga kasulik neile inimestele, kes on eriti tundlikud saastatuse suhtes, samuti ka astma all kannatavatele ja eakatele inimestele.
Vihmase ilmaga on hea ära kasutada võimalust olla üksi väljas
Kui vihma sajab, siis tavaliselt inimesed välja ei kipu jalutama ega sporti tegema. Halvad ilmastikuolud ja tugevad vihmavalingud on takistuseks sellistel puhkudel. Seega on hea ära kasutada võimalust olla üksi väljas ja nautida maastikku ilma, et keegi segaks.
Vihm mõjub ka ainevahetusele
Füüsiliste harjutuste tegemine vihmasel päeval aktiveerib ainevahetust. See nõuab palju suuremat energiakulu ja seega tõstab ainevahetust.
.jpg)
Kommentaare ei ole