10 - 11. augusti nädalavahetusel kutsusid suuremad uudistelehed üksmeelselt üles inimesi lõpetama liha tarbimist. Need üleskutsed kajastas...
10 - 11. augusti nädalavahetusel kutsusid suuremad uudistelehed üksmeelselt üles inimesi lõpetama liha tarbimist. Need üleskutsed kajastasid hiljuti välja antud Ühendriikide raportit, milles soovitati liha söömist lõpetada võitluseks kliimamuutustega.
Selline asi tuli üllatusena paljudele ehkki kliimamuutusega seoses on teisigi üllatavaid fakte, millest meedia palju ei räägi.
Siin on toodud ära mõned faktid, mis on leidnud teaduslikku tõestust.
1. Kliima on alati muutunud - kogu aeg!
Kõik kaudsed andmestikud temperatuuri kohta viitavad sellele, et viimase 10 000 aasta jooksul on aset leidnud tsüklilisi kliimamuutusi. Mitte ükski klimatoloog ei eita seda fakti. Hoolimata sinu seisukohast, hoolimata kliimamuutuse suurusest ja ohust (või mitte) - selle faktiga sa pead leppima. Kliima on maailma ajaloos alati muutunud. Vastavalt muutuse põhjusele kliima kas jaheneb või soojeneb. Vähemalt kuni 17. sajandini leidsid kõik need muutused aset, hoolimata sellest, et peaaegu kõik maa peal elavad inimesed tegelesid jahipidamise, koriluse ja põllu harimisega.
2. Minevikus aset leidnud kliima soojenemine ei olnud inimese põhjustatud.
Industrialiseerimine sai alguse alles XVII sajandil. Järelikult mitte ükski varem aset leidnud kliimamuutus ei olnud põhjustatud inimtegevusest tingitud välisõhku eralduva süsinikdioksiidi heitkogusest. Ainuüksi viimase 2000. aasta jooksul on maailmatemperatuur tõusnud vähemalt kahel korral (I ja X sajandi ümber) ja saavutanud mõlemal korral üsna sarnase temperatuuritaseme tänase päevaga ja seda hoolimata sellest, et selle kliimamuutuse põhjuseks ei saanud olla inimtegevuse tagajärg.
3. Arktikal ja Antarktikal läheb paremini kui kunagi varem.
Jah, sa lugesid õieti! Holotseeni paleoklimaatilised andmestikud, mis on kuni 10 000. aasta vanad, annavad tunnistust sellest, et Arktika ja Antarktikaga on kõik korras. Parim periood nii Lõuna- kui Põhjapoolsusele oli XVII sajandil Väikese jääaja ajal, kui jäämassi indeks oli palju kõrgem, kui tänasel päeval. Suurema aja viimase 10 000 . aasta jooksul on aga jäämassi tase olnud alati väiksem kui tänapäeval. Hoolimata suurtes jäämassi kaotustest viimase paarikümne aasta jooksul, on jäämassi tase ajaloo kõrgemalt tasemel või vähemalt selle lähedal.
4. Jääkarud ja teised liigid ei sure, vaid paljunevad.
Kui sa tähelepanelikult lugesid seda, millest eelnevalt oli juttu, siis ei ole sul seda raske mõista. Jääkarud - mida sageli seostatakse kliimamaailma lõpuga - on üheks Arktika võtmeliigiks. Vastupidiselt meedias levinud arvamusele, milles jääkaru peetakse väljasuremisohuga liigiks, jääkarude arv viimase paarikümne aasta jooksul on hoopis kasvanud.
Eelmisel aastal planeeris Kanada valitsus tõsta jääkarude küttimise kvooti, sest jääkarude aina kasvav arv võib endast kujutada ohtu Inuitidele ehk lääneeskimotele.
Jääkarude arvu kasv ei vasta meedias levinud juttudele. Ja muidugi on ka teisi loomaliike peale Arktikas elavate jääkarude. Sama asi on ka suure kriitika all olnud tiigritega, kes on nüüd tagasi.
5. Süsinikdioksiid ei ole temperatuuri kontrollnupp.
Isegi kui enamik praeguseid Ühendriikidega koostööd tegevaid klimatolooge usuvad, et inimtegevuse läbi atmosfääri paisatud süsinikdioksiid on põhjustanud kliima soojenemise viimasel paarikümnel aastal, ei ole selleks siiski ühtegi tõendit, mis seda tõestaksid. Ainus võimalus selle tõestamiseks on oodata ja vaadata, kas need hüpoteesid osutuvad tõeks.
Üldiselt kõik klimatoloogid olid üllatunud, et maailmatemperatuur aastatel 2000 - 2016 ei tõusnud nii nagu kliimasoojenemisest rääkivad inimesed seda ette olid kuulutanud. Teadlased on oletanud, et süsihappegaasi emissiooni suurenemine inimtegevuse tagajärjel, toob enesega kaasa kiire temperatuuritõusu aga nii see ei ole.
See tõestab, et atmosfääri CO2 kontsentratsioonid ei ole kõige peamisteks faktoriteks, mis kontrollivad globaalset temperatuuri. Palju pikema perioodi analüüsimine (10 000 aastat või rohkem) on näidanud, et CO2 ei ole märkimisväärset rolli temperatuuritõusu juures. CO2 ei ole kunagi olnud temperatuuri kontrollnupuks.
Ja need on mõned kliimaga seotud faktid, mida meedia kuulda ei taha nagu päikesemiinimum ehk päikese aktiivsuse madalseisu tulekut, mida ennustab ette Nasa järgmiseks päikesetsükliks 2021 - 2041. aastateks ja tuues enesega kaasa globaalset jahenemisperioodi nagu see juba aset leidis 17 sajandil.
Allikas: https://www.anguillesousroche.com/nature/5-faits-scientifiques-surprenants-sur-le-climat-de-la-terre/
Selline asi tuli üllatusena paljudele ehkki kliimamuutusega seoses on teisigi üllatavaid fakte, millest meedia palju ei räägi.
Siin on toodud ära mõned faktid, mis on leidnud teaduslikku tõestust.
1. Kliima on alati muutunud - kogu aeg!
Kõik kaudsed andmestikud temperatuuri kohta viitavad sellele, et viimase 10 000 aasta jooksul on aset leidnud tsüklilisi kliimamuutusi. Mitte ükski klimatoloog ei eita seda fakti. Hoolimata sinu seisukohast, hoolimata kliimamuutuse suurusest ja ohust (või mitte) - selle faktiga sa pead leppima. Kliima on maailma ajaloos alati muutunud. Vastavalt muutuse põhjusele kliima kas jaheneb või soojeneb. Vähemalt kuni 17. sajandini leidsid kõik need muutused aset, hoolimata sellest, et peaaegu kõik maa peal elavad inimesed tegelesid jahipidamise, koriluse ja põllu harimisega.
2. Minevikus aset leidnud kliima soojenemine ei olnud inimese põhjustatud.
Industrialiseerimine sai alguse alles XVII sajandil. Järelikult mitte ükski varem aset leidnud kliimamuutus ei olnud põhjustatud inimtegevusest tingitud välisõhku eralduva süsinikdioksiidi heitkogusest. Ainuüksi viimase 2000. aasta jooksul on maailmatemperatuur tõusnud vähemalt kahel korral (I ja X sajandi ümber) ja saavutanud mõlemal korral üsna sarnase temperatuuritaseme tänase päevaga ja seda hoolimata sellest, et selle kliimamuutuse põhjuseks ei saanud olla inimtegevuse tagajärg.
3. Arktikal ja Antarktikal läheb paremini kui kunagi varem.
Jah, sa lugesid õieti! Holotseeni paleoklimaatilised andmestikud, mis on kuni 10 000. aasta vanad, annavad tunnistust sellest, et Arktika ja Antarktikaga on kõik korras. Parim periood nii Lõuna- kui Põhjapoolsusele oli XVII sajandil Väikese jääaja ajal, kui jäämassi indeks oli palju kõrgem, kui tänasel päeval. Suurema aja viimase 10 000 . aasta jooksul on aga jäämassi tase olnud alati väiksem kui tänapäeval. Hoolimata suurtes jäämassi kaotustest viimase paarikümne aasta jooksul, on jäämassi tase ajaloo kõrgemalt tasemel või vähemalt selle lähedal.
4. Jääkarud ja teised liigid ei sure, vaid paljunevad.
Kui sa tähelepanelikult lugesid seda, millest eelnevalt oli juttu, siis ei ole sul seda raske mõista. Jääkarud - mida sageli seostatakse kliimamaailma lõpuga - on üheks Arktika võtmeliigiks. Vastupidiselt meedias levinud arvamusele, milles jääkaru peetakse väljasuremisohuga liigiks, jääkarude arv viimase paarikümne aasta jooksul on hoopis kasvanud.
Eelmisel aastal planeeris Kanada valitsus tõsta jääkarude küttimise kvooti, sest jääkarude aina kasvav arv võib endast kujutada ohtu Inuitidele ehk lääneeskimotele.
Jääkarude arvu kasv ei vasta meedias levinud juttudele. Ja muidugi on ka teisi loomaliike peale Arktikas elavate jääkarude. Sama asi on ka suure kriitika all olnud tiigritega, kes on nüüd tagasi.
5. Süsinikdioksiid ei ole temperatuuri kontrollnupp.
Isegi kui enamik praeguseid Ühendriikidega koostööd tegevaid klimatolooge usuvad, et inimtegevuse läbi atmosfääri paisatud süsinikdioksiid on põhjustanud kliima soojenemise viimasel paarikümnel aastal, ei ole selleks siiski ühtegi tõendit, mis seda tõestaksid. Ainus võimalus selle tõestamiseks on oodata ja vaadata, kas need hüpoteesid osutuvad tõeks.
Üldiselt kõik klimatoloogid olid üllatunud, et maailmatemperatuur aastatel 2000 - 2016 ei tõusnud nii nagu kliimasoojenemisest rääkivad inimesed seda ette olid kuulutanud. Teadlased on oletanud, et süsihappegaasi emissiooni suurenemine inimtegevuse tagajärjel, toob enesega kaasa kiire temperatuuritõusu aga nii see ei ole.
See tõestab, et atmosfääri CO2 kontsentratsioonid ei ole kõige peamisteks faktoriteks, mis kontrollivad globaalset temperatuuri. Palju pikema perioodi analüüsimine (10 000 aastat või rohkem) on näidanud, et CO2 ei ole märkimisväärset rolli temperatuuritõusu juures. CO2 ei ole kunagi olnud temperatuuri kontrollnupuks.
Ja need on mõned kliimaga seotud faktid, mida meedia kuulda ei taha nagu päikesemiinimum ehk päikese aktiivsuse madalseisu tulekut, mida ennustab ette Nasa järgmiseks päikesetsükliks 2021 - 2041. aastateks ja tuues enesega kaasa globaalset jahenemisperioodi nagu see juba aset leidis 17 sajandil.
Allikas: https://www.anguillesousroche.com/nature/5-faits-scientifiques-surprenants-sur-le-climat-de-la-terre/
.jpg)
Kommentaare ei ole