Mitmelapselises peres esineb tihti laste vahelisi probleeme ja erimeelsusi. Vanem laps võtab end tihti kui seda, keda väiksemad kuulama pea...
Mitmelapselises peres esineb tihti laste vahelisi probleeme ja erimeelsusi. Vanem laps võtab end tihti kui seda, keda väiksemad kuulama peavad ja viimane laps on pere pesamuna, keskmine aga peab ise oma koha leidma ja end maksma panema nii hästi, kui halvasti see on võimalik. Ühe uuringu järgi on teine laps sageli problemaatiline laps, kes on teistest mässumeelsem.
Majandusteaduse ja professori Joseph Doyle hinnangul on pere teine laps vanematele tihti suuremaks mureallikaks, kui tema vennad ja õed. Sageli on just teisel lapsel rohkem käitumishäireid ja kooliprobleeme. Seaduse järgi selgub aga, et just teisel lapsel tuleb kõige rohkem seaduserikkusi elus ette.
Mis puutub tervisesse, siis ei sünni pere teised lapsed terviseprobleemidega aga nende tervis on siiski nõrgem, kui teistel lastel.
Mis põhjustab siis selle problemaatilisuse?
Uuringute järgi mängib suurt rolli vanemate poolt osutatud tähelepanu, millel on oma osa iga lapse isiksusearengu juures. Seega vanem laps kasvab täiskasvanute maailmas ja pärib kogu vanemate tähelepanu. Teine laps kasvab aga oma õe või venna varjus, keda peetakse tugevamaks ja targemaks ja kes tänu sellele ei saa vanemate poolt sama palju tähelepanu, kui vanem laps. Mis puutub aga pesamunasse, siis kuna ta on sündinud viimasena, siis on kogu tema olemuses soov meeldida kõigile.
Pere keskmine laps tunneb end alati konkurentsis vanema õe või vennaga ja üritab igal erineval moel tähelepanu endale tõmmata võttes selleks appi vahendid, mis ta leiab.
Seda nähtust ei saa üldistada juba eriti selle tõttu, et uuring viidi läbi üle kolme lastega perede juures.
Võib-olla seisneb tegelik probleem vendade ja õdede iseloomude erinevuses.
Arvatakse ka, et sünnijärg võib mõjutada lapse isiksust. Vanem laps on tihti autoritaarsem ja kaitsvam, teine laps järeleandlikum isegi, kui aeg-ajalt katsub ta oma sõna maksma panna ja tihti valib õdedest-vendadest erineva karjääri. Ta on alati oma vendade-õdedega konkurentsis ja katsub oma kohta leida.
Milline on vanemate roll laste kasvatuse juures?
On siis tegemist vanema, keskmise või kõige väiksema lapsea, nad kõik vajavad vanemate tähelepanu ja kohalolekut iga päev. Lapse tuleviku rajavad temale praegu osutatud tähelepanu, armastus, kasvatus, mis tugineb printsiipidel ja oskus tema kõikidele kapriisidele mitte järele anda.
Vanemad peavad panema lapsele piirid, selgitama miks ja õpetama lapsi iseennast ja teisi austama. Väikestele lastele on tema vanemad eeskujud, sellisena nagu näeb ta oma vanemaid käitumas, hakkab ta ka ise kunagi käituma.
Nii nagu tema vanemad teda kohtlevad, nii nagu nad teiste inimestega käituvad loovadki lapse isiksuse. Ja seda ei saa kunagi muuta. Isa puudumine peres mängib lapse emotsionaalse tasakaalu juures suurt osa, sest isa on see, kes esindab peres autoritaarsust ja turvalisust.
Majandusteaduse ja professori Joseph Doyle hinnangul on pere teine laps vanematele tihti suuremaks mureallikaks, kui tema vennad ja õed. Sageli on just teisel lapsel rohkem käitumishäireid ja kooliprobleeme. Seaduse järgi selgub aga, et just teisel lapsel tuleb kõige rohkem seaduserikkusi elus ette.
Mis puutub tervisesse, siis ei sünni pere teised lapsed terviseprobleemidega aga nende tervis on siiski nõrgem, kui teistel lastel.
Mis põhjustab siis selle problemaatilisuse?
Uuringute järgi mängib suurt rolli vanemate poolt osutatud tähelepanu, millel on oma osa iga lapse isiksusearengu juures. Seega vanem laps kasvab täiskasvanute maailmas ja pärib kogu vanemate tähelepanu. Teine laps kasvab aga oma õe või venna varjus, keda peetakse tugevamaks ja targemaks ja kes tänu sellele ei saa vanemate poolt sama palju tähelepanu, kui vanem laps. Mis puutub aga pesamunasse, siis kuna ta on sündinud viimasena, siis on kogu tema olemuses soov meeldida kõigile.
Pere keskmine laps tunneb end alati konkurentsis vanema õe või vennaga ja üritab igal erineval moel tähelepanu endale tõmmata võttes selleks appi vahendid, mis ta leiab.
Seda nähtust ei saa üldistada juba eriti selle tõttu, et uuring viidi läbi üle kolme lastega perede juures.
Võib-olla seisneb tegelik probleem vendade ja õdede iseloomude erinevuses.
Arvatakse ka, et sünnijärg võib mõjutada lapse isiksust. Vanem laps on tihti autoritaarsem ja kaitsvam, teine laps järeleandlikum isegi, kui aeg-ajalt katsub ta oma sõna maksma panna ja tihti valib õdedest-vendadest erineva karjääri. Ta on alati oma vendade-õdedega konkurentsis ja katsub oma kohta leida.
Milline on vanemate roll laste kasvatuse juures?
On siis tegemist vanema, keskmise või kõige väiksema lapsea, nad kõik vajavad vanemate tähelepanu ja kohalolekut iga päev. Lapse tuleviku rajavad temale praegu osutatud tähelepanu, armastus, kasvatus, mis tugineb printsiipidel ja oskus tema kõikidele kapriisidele mitte järele anda.
Vanemad peavad panema lapsele piirid, selgitama miks ja õpetama lapsi iseennast ja teisi austama. Väikestele lastele on tema vanemad eeskujud, sellisena nagu näeb ta oma vanemaid käitumas, hakkab ta ka ise kunagi käituma.
Nii nagu tema vanemad teda kohtlevad, nii nagu nad teiste inimestega käituvad loovadki lapse isiksuse. Ja seda ei saa kunagi muuta. Isa puudumine peres mängib lapse emotsionaalse tasakaalu juures suurt osa, sest isa on see, kes esindab peres autoritaarsust ja turvalisust.
.jpg)
Kommentaare ei ole