1. Nad kasutavad tingimustega armastust. "Ole hea ja korista oma tube ära", "Mulle meeldiks, kui sa..." . Sellised sõnas...
1. Nad kasutavad tingimustega armastust.
"Ole hea ja korista oma tube ära", "Mulle meeldiks, kui sa..." . Sellised sõnastused viivad lapsed emotsionaalse ebaturvalisuseni ja veendumuseni, et armastust tuleb välja teenida.
2. Nad kritiseerivad.
Mürgine vanem keskendub peamiselt sellele, mis on korrast ära ja halvasti tehtud. Laps omastab sellise mõttemalli ja hakkab endas vigu nägema, end alaväärtustama ning võib muutuda pessimistiks ümbritseva maailma suhtes. Ärgem unustagem, et etteheited ja kriitika toidavad stressi ja depressiooni.
3. Nad pilkavad.
Pilkamisse võib suhtuda huumoriga aga seda ainult täiskasvanute lähtepunktist. Laste jaoks on igasugune pilkamine tõeliseks piinaks, mis jätab sügavaid jälgi.
4. Nad tekitavad süütunnet.
"Mida sa jälle korda saatsid? " "Sa ärritad mind." "Ma tutistasin sind, sest sa vihastasid mu välja." "Ma ei talu sind enam välja." "Millega ma ometi selle olen ära teeninud?" . Süütunne on mürk, mis toimib pikaajaliselt. Laps ei hakka vaidlustama vanema sõnade õigsust ja tunneb end kohe süüdi.
5. Nad ei pööra tähelepanu lapse emotsioonidele ja tunnetele.
"Mis sa räägid, sa ei karda ju tegelikult!" "Argpüks oled või? " "Poisid ei nuta!" . Laste elus on emotsioonidel oma roll täita.
Lapsi ja täiskasvanuid, kes hakkavad oma tundeid tagasi hoidma, ähvardavad järgmised ohud:
- bumerangi efekt: emotsioon on muudetud pingeks ja füüsiliseks valuks. Inimene hoiab oma emotsioone tagasi nädalate, kuude ja aastate kaupa, see võib kaasa tuua psühholoogilisi ja füüsiisi probleeme.
- rikošeti efekt: väljendamata emotsioon väljendatakse mõnele teisele. Kõik tunnevad seda klassikalist nähtust kui näiteks kodus oma koduste peal elatakse välja tööl aset leidnud probleeme. Elukaaslane jälle elab selle omakorda välja laste peal, lapsed omakorda koera peal.
- mulli efekt: tunnete aastetepikkusele tagasihoidmisele võtavad emotsioonid aina suurema koha.
6. Nad kontrollivad kõike, kaitsevad liigselt, teevad laste eest asju, mida need on võimelised tegema.
Sellisel käitumisel on järgmised mõjud lapse arengul:
- probleeme iseseisvusega
- enesehinnang vähenenud
- suutmatus pettumustega toime tulla
- suutmatus otsuseid vastu võtta, probleeme lahendada ja algatusvõime puudumine
- probleeme suhtlemisega
- probleeme loomingulisuses
- hirm läbikukkumise ees
7. Nad käsutavad.
Käsu andmine on katse alistada. Kui me käsutame lapsi, siis on laps kas kuulab sõna ja kaotab osa iseenda iseloomust või siis hakkab meid jäljendama ja omakorda oma vanematele, vendadele-õdedele ja kaaslastele käskusid andma.
8. Nad kasutavad füüsilist ja vaimset vägivalda ja karistusi (ning ähvardusi).
Laksu andmised, karistused, löömised, alandused tekitavad depressiooni, ärevusprobleeme, agressiivsust, isiksusehäireid, sõltuvusi jne.
Igasugused füüsilised karistused:
- ei muuda pikemas perspektiivis lapsed käitumist
- kui neid kasutatakse kasvatuslikult eesmärgil, tekitavad nad vastupidise efekti luues aluse närvilisusele ja ärevushäiretele
- vägivalda kantakse üle. Uuringute järgi selgub, et vägivaldsete vanemate lapsed kasutavad koolis vägivalda teistega suheldes.
- kehaline karistus tekitab lõhet pereliikmete ja lapse vahel, kes tunneb, et teda ei mõisteta ja et ta ei saa end enam rahulikult väljendada.
- kehalist karistust saanud lapsed tunnevad vastumeelsust igasuguses vormis autoritaarsuse ees.
9. Nad teevad kingitusi ja annavad raha mõne osutatud teenuse ees (või siis võtavad selle ära, kui nad rahul ei ole).
"Kui sa seda teed, siis ma ostan sulle selle..." "Sa ei saa oma taskuraha, kui sa..." . Selline taktika tugevdab materialismi, hävitab sisemist motivatsiooni ja sihikindlust, alandavad enesehinnangut, julgustab vale kasutamist ja manipulatsiooni.
10. Nad ei vabanda mitte kunagi.
Vabandamine võrdub oma vea üles tunnistamisega ja andmisega enesele võimaluse paremaks muutuda.
11. Nad ei kasvata lapsi.
Seda võib võtta, kui igasuguste reeglite puudumisena ja äärmusliku tolerantsiga kodus. Aga lapsed vajavad reegleid selleks, et normaalselt kasvada.
12. Nad sildistavad lapsi.
"Ta on aeglane," "Ta on liiga elav." "Ta on uje" "Ta on kohmakas"
Lastevanemate jaoks on see üks viis, kuidas lastele üle kanda vastutust selles eest, mis juhtunud on ja probleemi endast ära lükata. Seda tehes lükkab vanem lapse endast eemale. Lastel on lisaks sellele kalduvus vastata sellele mõistele, mida ta vanem temast on andnud. Nende aju registreerib informatsiooni, mida teised temast annavad. Sildista oma lapsi parem tugevate ja ülesehitavate siltidega.
"Ole hea ja korista oma tube ära", "Mulle meeldiks, kui sa..." . Sellised sõnastused viivad lapsed emotsionaalse ebaturvalisuseni ja veendumuseni, et armastust tuleb välja teenida.
2. Nad kritiseerivad.
Mürgine vanem keskendub peamiselt sellele, mis on korrast ära ja halvasti tehtud. Laps omastab sellise mõttemalli ja hakkab endas vigu nägema, end alaväärtustama ning võib muutuda pessimistiks ümbritseva maailma suhtes. Ärgem unustagem, et etteheited ja kriitika toidavad stressi ja depressiooni.
3. Nad pilkavad.
Pilkamisse võib suhtuda huumoriga aga seda ainult täiskasvanute lähtepunktist. Laste jaoks on igasugune pilkamine tõeliseks piinaks, mis jätab sügavaid jälgi.
4. Nad tekitavad süütunnet.
"Mida sa jälle korda saatsid? " "Sa ärritad mind." "Ma tutistasin sind, sest sa vihastasid mu välja." "Ma ei talu sind enam välja." "Millega ma ometi selle olen ära teeninud?" . Süütunne on mürk, mis toimib pikaajaliselt. Laps ei hakka vaidlustama vanema sõnade õigsust ja tunneb end kohe süüdi.
5. Nad ei pööra tähelepanu lapse emotsioonidele ja tunnetele.
"Mis sa räägid, sa ei karda ju tegelikult!" "Argpüks oled või? " "Poisid ei nuta!" . Laste elus on emotsioonidel oma roll täita.
Lapsi ja täiskasvanuid, kes hakkavad oma tundeid tagasi hoidma, ähvardavad järgmised ohud:
- bumerangi efekt: emotsioon on muudetud pingeks ja füüsiliseks valuks. Inimene hoiab oma emotsioone tagasi nädalate, kuude ja aastate kaupa, see võib kaasa tuua psühholoogilisi ja füüsiisi probleeme.
- rikošeti efekt: väljendamata emotsioon väljendatakse mõnele teisele. Kõik tunnevad seda klassikalist nähtust kui näiteks kodus oma koduste peal elatakse välja tööl aset leidnud probleeme. Elukaaslane jälle elab selle omakorda välja laste peal, lapsed omakorda koera peal.
- mulli efekt: tunnete aastetepikkusele tagasihoidmisele võtavad emotsioonid aina suurema koha.
6. Nad kontrollivad kõike, kaitsevad liigselt, teevad laste eest asju, mida need on võimelised tegema.
Sellisel käitumisel on järgmised mõjud lapse arengul:
- probleeme iseseisvusega
- enesehinnang vähenenud
- suutmatus pettumustega toime tulla
- suutmatus otsuseid vastu võtta, probleeme lahendada ja algatusvõime puudumine
- probleeme suhtlemisega
- probleeme loomingulisuses
- hirm läbikukkumise ees
7. Nad käsutavad.
Käsu andmine on katse alistada. Kui me käsutame lapsi, siis on laps kas kuulab sõna ja kaotab osa iseenda iseloomust või siis hakkab meid jäljendama ja omakorda oma vanematele, vendadele-õdedele ja kaaslastele käskusid andma.
8. Nad kasutavad füüsilist ja vaimset vägivalda ja karistusi (ning ähvardusi).
Laksu andmised, karistused, löömised, alandused tekitavad depressiooni, ärevusprobleeme, agressiivsust, isiksusehäireid, sõltuvusi jne.
Igasugused füüsilised karistused:
- ei muuda pikemas perspektiivis lapsed käitumist
- kui neid kasutatakse kasvatuslikult eesmärgil, tekitavad nad vastupidise efekti luues aluse närvilisusele ja ärevushäiretele
- vägivalda kantakse üle. Uuringute järgi selgub, et vägivaldsete vanemate lapsed kasutavad koolis vägivalda teistega suheldes.
- kehaline karistus tekitab lõhet pereliikmete ja lapse vahel, kes tunneb, et teda ei mõisteta ja et ta ei saa end enam rahulikult väljendada.
- kehalist karistust saanud lapsed tunnevad vastumeelsust igasuguses vormis autoritaarsuse ees.
9. Nad teevad kingitusi ja annavad raha mõne osutatud teenuse ees (või siis võtavad selle ära, kui nad rahul ei ole).
"Kui sa seda teed, siis ma ostan sulle selle..." "Sa ei saa oma taskuraha, kui sa..." . Selline taktika tugevdab materialismi, hävitab sisemist motivatsiooni ja sihikindlust, alandavad enesehinnangut, julgustab vale kasutamist ja manipulatsiooni.
10. Nad ei vabanda mitte kunagi.
Vabandamine võrdub oma vea üles tunnistamisega ja andmisega enesele võimaluse paremaks muutuda.
11. Nad ei kasvata lapsi.
Seda võib võtta, kui igasuguste reeglite puudumisena ja äärmusliku tolerantsiga kodus. Aga lapsed vajavad reegleid selleks, et normaalselt kasvada.
12. Nad sildistavad lapsi.
"Ta on aeglane," "Ta on liiga elav." "Ta on uje" "Ta on kohmakas"
Lastevanemate jaoks on see üks viis, kuidas lastele üle kanda vastutust selles eest, mis juhtunud on ja probleemi endast ära lükata. Seda tehes lükkab vanem lapse endast eemale. Lastel on lisaks sellele kalduvus vastata sellele mõistele, mida ta vanem temast on andnud. Nende aju registreerib informatsiooni, mida teised temast annavad. Sildista oma lapsi parem tugevate ja ülesehitavate siltidega.
.jpg)
Kommentaare ei ole